Tänase päeva meeleolu oli õige. Õiged asjad juhtusid õigel ajal. Võib öelda, et tajusin saarel palju rohkemat, kui lihtsalt soe ilm, kuldne liiv ja ookean. Hoomasin taas, milline meeleolu on rajal, millel on süda, ja milline on see rada, millel südant ei ole. Ma ei tulnud siia vanu asju lihtsalt äraunustama vaid ennast laadima, et asuda uuele rajale.
Mis te arvate, kas sellisel rajal, kus valetatakse ja varastatakse, nagu ma rääkisin selle reisikirja esimeses loos, on süda? Kas mulle tekib sellest võimalusi ja inspiratsiooni juurde, et keegi minult midagi ära virutab, olgu siis kliendid, energia või võimalused? Näete siis.
Hispaania toob anded välja, seda ma tean juba esimesest Hispaanias käigust peale. Mõtet on käia ainult iseenda rada, rada mis kannab mind. Ja kasvatada oma andeid suuremaks. Terveneda. Olla kohas, kus on kodutunne. Ja heaolutunne. Õige meeleolu.
Mu loomaarmastus on kasvanud üle igasuguste piiride. Taas Mere Poeem. Poema del Mar akvaarium. Klassikaline muusika taustaks kummalistele heljuvatele, ujuvatele, krabistavatele jt olenditele.
Tagaplaanil kohvik. Kaladel igav küll ei ole.
Tunnel keset vett.
Krabi.
Kelner serveeris kameeleonile toitu, aga too ei tahtnud süüa. Kameeleon on punase-rohelisekirju, lehtede vahel.
Hommikul oligi kalade ja loomade toitmise aeg, mida oli väga huvitav vaadata.
Pesti ka akvaariumi aknaid seestpoolt, sinise lapiga. Kaladel ka huvitav vaadata. Mingi rai päästeti merepõhjast lahti. Ei saanud aru, mis viperus tal oli juhtunud.
Needsamad sukeldujad koukisid sealt akvaariumi serva alt välja selle plakati, mis on esimesel fotol. Plakat oli akvaariumis sees. Kalad said ka vaadata.
Kuival maal plaksutati, hõisati ja vahetati sõrmuseid. Igaks juhuks tõlgin: kas sa abielluksid minuga?
Fotod kummutavad müüdi, et haid söövad kohe kõik teised olendid ära. Ja kes on ohtlikumad, kas sääsed, kes saadavad igal aastal miljoneid inimesi teise ilma (ei mäleta täpselt, kui palju miljoneid -zika, denga ja mis need kõik on), või haid, kelledest osad toituvad planktonist?
Kahejalgsetele serveeritakse, et verejanulised haid sööstavad turistide kallale ja see on justkui kattevarjuks kõiksugustele ookeaniasukate vastu suunatud roimadele. Näiteks lõigatakse haidel ära seljauim ja haid ise visatakse merre tagasi, surema. Nii teevad suures osas Indoneesia, Aasia riigid, ka Hispaania jt.
Sellistele asjadele püüab see akvaarium inimeste tähelepanu pöörata. Mida teevad ookeaniga plastik ja igasugused röövpüüdjad. Et ookeani kaitsmine on igaühe kätes.
Õhtune Colombia kohv ja porgandikook rannakohvikus.
Öösel ookeani ääres. Tuul oli just see õige.
Peale keskööd selgus, et hulka rummi oli jäänud joomata. Lennujaamas nad aga nöögivad - mis te siis tulete üle piiri, sähke teile küüneviile ja vedelikke. Viskame kõik prügikasti! Seega, hakkasime hävitama. No ja moosi oli ka järel - kas see arvataks vedelikuks, geeliks või millekski muuks.
Üks asi, mis pole vale: mida vanem rumm, seda maitsvam.
Kui sa tuled, Kapten Kidd, Gran Canarialt, too mul lilli Arucasest rummi ...
Kommentaarid
Postita kommentaar