Palmipuude pühal Gran Canarial

Hommikul leppisime kokku, et on pühapäev, aga see läks päeva jooksul mitu korda juba meelest ära. Hommikupooliku veetsime päikeselise ilma tõttu rannas. Sooja umbes 27 kraadi, mõni kraad siia-sinna. Ookeani vesi ka soe. Rannas oli pehme adru, see pruun. 

Los Canterase kant on maakitsusel, nii et ookean on mõlemat kätt. Kui hakata orienteeruma, siis ikka avastad, et jälle on see vale meri siin.

Nende mägede kohal seal taamal on iga päev olnud pilved. Mõnikord päris sünged pilved.

Väga huvitav on meenutada, et eelmise palmipuude püha veetsime Tenerifel Loro pargis. Läksime nüüd ka palmipilte tegema.

Näiteks.

Vaade sadamale.

Varjutatud vaade sadamale.

Parque Doramas olevat nimetatud guantšide pealiku järgi ja pidavat olema väga kena. Läksime kaema. Park oli nii väike, et me ei saanud aru, et oleme kohale jõudnud ning kihutasime edasi mingi künka otsa. Seal oleks ka kena olnud, kui niisutussüsteem oleks töötanud ja taimed oleksid olnud hooldatud. Praeguseks olid palmid ära kuivanud ja ühel platool elas kodutu. 

Teises suunas vaatasime, et palmivõsa, ega hakanud minema. Aga vist oli seal ka mingi park.

Parke ei maksa siinkandis eriti otsida. 

Rohelised papagoid rohelisel taustal.

Oleme märganud üsna palju kodutuid ja kerjuseid. Tenerifel ei mäleta, et nii oleks olnud. Esialgu tundub Gran Canaria räpasem kui Tenerife. Turiste on küll hulga, aga ei nende ega ka kohalike endi pärast tänavat pühkima keegi ei hakka.

Inimesed käivad ringi, veepudelid käes, seetõttu, et kui nende koer territooriumi ära märgistab, siis nad pesevad selle märgise maha. See muudab koera töö suht mõttetuks ja kui palju vaesel loomal siis materjali peab jätkuma. 

Kooki oleme juba 3 korda samast kohvikust ostnud, sest need seal on kõige kodusemad tundunud. Metsikut kodukoogi-küllust ei paista olevat. Hamburgerit ja friikaid võib küll igal sammul saada. Samad poisid on iga päev seal kohvikus tööl. Kaua nad küll jaksavad niiviisi.

Õhtuks langes temperatuur 17 kraadini ja ookeani ääres on tugevamat liiki tuul. Vihmavaling tuli taas sel ajal kui meie varju all istusime. Selle koogi pärast ülemisel pildil.

Täna andsid täiskuu mõjud igal tänavanurgal tunda ja õhtuks oli ümmargune asjaosaline ise ka taevasse ilmunud. 

Õhtune looduse maalikunst aga oli vaatamist väärt. Ookeanituul ja ookeanienergiad on ka tundmist väärt. See on ikka natuke teistmoodi kui tavaline meri.