Muidugi oleks võinud kodus lilli edasi pildistada, aga 72 tundi kehtiv test oli juba tehtud. Kooliaeg tuli meelde, et teed aga muudkui teste ja siis hoiad hinge kinni, kuna ja kuidas õpetaja seda hinnata suvatseb. Õnneks sain testi arvestatud, aga teist korda seda enam teha ei tahaks.
Teadmiseks ütlen, et praegusel ajal võib juba ka kurku loputada nina surkimise asemel. Teeb sama välja, sest kui hästi läheb, antakse templiga paber kätte ja kui täidad lisaks veel mõned paberid ära just nagu nõuka-ajal, võidki katsetama minna, kas üle võõra riigi läve lastakse.
Niisiis, pidime 72 tunni jooksul mingisugusesse sihtpunkti jõudma ja ideaalsel juhul seekord Portugali.
Õie leidis õnneks kibekähku uue ja ka soodsama variandi lendamiseks. 8€ Tallinn-Dublin ja 8€ Dublin-Lissabon vana hea Ryanairiga. Asjade pakkimine Finnairi mõõtu kotist Ryanairi mõõtu kotti kergendas pagasi kaalu muidugi üksjagu. Kõik asjad tõmbasid ennast kokku nagu villased sokid pesumasinas seda alatasa teevad. Loodan, et lennufirma vahetamine kompenseerib selle hirmkalli testi hinna.
Kurbnaljakas fakt on seegi, et üks kaasteeline, kes üldse Portugali reisi algatas, otsustas viimasel hetkel, et selline "mine-sinna-ei-tea-kuhu-tooma-seda-ei-tea-mida" ei ole ikka tegelikult tema stiil ja keeldus tundmatusse lendamast. Ehk oligi tema osa olla reisi katalüsaatoriks. Läheme siis kolmekesi.
Vastates küsimusele, kuhu ma täna õhtul maandun, siis praeguseks juba arvan, et üsna suure tõenäosusega on see koht LISSABON! Portugal, mu vana arm, siit ma jälle tulen!
Ausalt öeldes ei tõmmanud mind Helsingi poole algusest peale. Olen asjaolude sellise kokkulangemisega ülimalt rahul. Muidugi, väike maraton Dublini lennujaamas võttis hinge korraks kinni, aga me jõudsime!
Kommentaarid
Postita kommentaar