Aitab kopitamisest! Kui ma paigale jääksin, siis läheksin kohe hallitama. Hullu, mida ma vahepeal läbi olen elanud. Kõik minu 9 elu ei suutnud seda kamba peale ka taluda. Lendame ära. Püsige sabas, saate ehk nalja. Või saate šoki. Teie valik.
Lendame taas väga pöördelisel ajal. Pööripäev ja palju muud ka. Pöörane on ka see, et kas teie ei näe valesid nagu halli liimi, või midagi sinnapoole? Ei näe või? Kas ka see pole mitte veider, kui arvatakse, et inimene poole sajandiga mitte midagi ei õpi? Mõni näiteks õpib valesid läbi nägema ja samas seda mitte välja näitama. Kui raske neid ikka läbi näha, kui oled ise ka samades sündmustes osalenud, asju näinud ja pildi kokku pannud.
Kõigepealt pidi taas põhjas käimisega uue hoo sisse saama. Puhas klassika. Tartu-Tallinn buss ja Tallinna lennujaam. Tartus ma arvasin, et kirjutan teile ka, kuidas peale valede mulle ka vargused ei meeldi, kaasa arvatud tööalased kliendivargused, aga nüüdseks on juba seiklused alanud, nii et küll minu jaoks leiduvad maailmas hoopis paremad kogemused. Ma usun, et nähtamatud jõud loovad tasakaalu.
London Stanstedis nägime hulga vaeva, et väravad üles leida, mille kaudu välja pääseb ja et neist väravatest läbi pääseda. Külli ei pääsenud. Pöördusin klaaskapis lösutava meesterahva poole, kes ütles, et Külli otsigu assistent. Mina tagasi ka enam ei pääsenud, aga Külli leidiski assistendi, kes peale lisaküsimuste esitamist päästis ta välja. Seejärel küsitlesime järgmist meesterahvast, et kuskohast väljub shuttle bus. Selleks tuli maa alla sukelduda, kolekoridorides seigelda, ja jõudsimegi bussijaama. Bussijaama all oli veel ka rongijaam. Shuttle bussiga jõudsime öömajale, siia:
Roheline muru, rohelus ja nartsissid õitsesid ka juba.
Hommikul sõime klassilalise english breakfasti, mis on peekon, munapuder, purgioad, soojad tomatid ja tohutu hunnik igasugust saia. Mitte rohelist rohulibletki ega kurgiviilu. Ümberringi vaadates on näha, mida selline söök kahejalgsetega teeb.
Siin on ka kuidagi väga kaootiline. Kultuuride erinevus paistab väga silma. Olime tunnistajaks ka kultuuride kokkupõrgetest süttinud väikestele konfliktikestele.
Leppisime kokku, et suurde britanniasse me ei koli.
Shuttle buss maksis 4 naela, nii et kott on kohe kergem, kui naelu enam nii palju sees ei ole. Kuigi need on läbipaistvad.
Ülejäänud pool päeva tegime aega parajaks Stanstedi lennujaamas. Lennujaamades näeb igasuguseid olendeid ja seega võid ise ka olla nagu oled.
Küllil kästi labürindi pilt kaamerast ära kustutada, mul mitte. Tädil oli õnneks viisakuse programm peal. Mu kottidele tehti põhjalik narko kontroll, isegi telole. Nii et ärge mind palgake, ma jään vahele nagunii.
Ja siis uuesti lendu.
Ma ennist rääkisin hallist liimist. Mul on vaja see liim endalt ookeaniveega täielikult maha pesta. Ikka parem kui pisaratega pesta. Ookeanis on rohkem vett. Ei tule puudu.
Kohtume järgmises loos!
Kommentaarid
Postita kommentaar