Gran Canaria süda on roheline

 Kivine sõrm, Roque Nublo, on ümbritsetud orgudest. Orud jällegi on ümbritsetud mägedest ja mägede sees on koopad, kus olevat elanud guanchid. 

Gran Canaria keskosa on tõesti rohelisem. Täna sõitsimegi saare südant uurima. Alustasime Teldest, kus oli park palmidega ja uksed kõrgetele.

Teldes istusime ümber suuremasse ekskursioonibussi ja sõitsime mägede poole. Mul kõigutab siiani nendest serpentiinidest. Mägedes on tee suht ühesuunaline ja kui keegi juhtub vastu tulema, siis peab too keegi kuhugi tagurdama hakkama. Kui ei oska, siis peab keegi teine juhtimise üle võtma, kes oskab. Sõidukitel peavad väga head pidurid ka olema, mis siinmail on ka.

Nägime kõiksuguseid künkaid, kaljusid, mägesid ja orgusid. 

Caldera de Los Marteles oli kaldeera ehk nõgu endise vulkaani kraatris ja siinsel looduskaisealal müüdi kohalikke kaktuse-, aaloe- ja kõikvõimalikke moose, mett ning Arehucase rummi. Toetasime ka kohalikku väikeettevõtlust, sest pole vaja seda välja suretada nagu Eestis tehakse.

Majad orus ja mäeküljel.

Tejeda küla mägedes, väga armas, punaste katustega valgete majadega, tasub külastada ja siit lähevad matkarajad mägedesse.

Sööma läksime natuke külast välja. Järgmine kord, kui saarele tuleme, lähme jälle siia sööma. Oma autoga aga küll ei tule, selle tagurdamise pärast, mida ma juba enne mainisin.

Siin mägedes võivat jõulude ajal ja jaanuaris-veebruaris sadada ka lund, isegi 5 cm. Siiski harva.

Fataga on samuti armas valgete majakestega küla. Kasse seekord rohkem kui koeri. Muidu on igal pool koerad.

Mägedes nägime ka Tenerife Teide tippu.

San Bartolome de Tirajana linn. Siinkandis juba oliivipuud. Kõrgemal olid Kanaari männid.

Päikeseloojang Atlandi ookeani ääres. Nägime taas Teide tippu. Üks naine näitas kohe ekstra, et näete, see on Teide! Nii et ma ei mõtle siin asju välja. Peaks paistma seal pilvede sees, teisest mäetipust paremal, mere pool.

Rannas puhastas keegi õhtul ikka veel kala.