Otse põhisisu juurde

Päikesepäev



Lolita Pluma oli populaarne ja armastatud naine, kes näitas alati oma boheemlaslikku külge ja oli vabaduse sümbol. Lolita Pluma oli turismi muusa, kunstnik ja loomade kaitsja. Ta valiti Santa Catalina pargi kuningannaks 1984. Pargis on teda nüüd kujutatud koos kolme kassiga. Lolita Pluma nimelisest kohvikust olemegi igal õhtul kooke ostnud. 

Täna paistis päike ja me ei hakanudki kaugemale minema kui siia oma Las Canterase randa, ümber nurga. Vaat nüüd õhtul kulub Aloe Vera geel juba väga ära. 

Arvame, et nägime rannast üle ookeani Tenerifet ja Teide lumist tippu.

Peale lõunat sõitsime Las Palmase vanalinna. Kui avastasime, et Kanaaride muuseum ja Santa Ana katedraal on suletud, kuigi peaksid olema avatud, hakkasime mõtlema, kas jälle on mingi satanistide püha. Ilmselt ongi. Neljapäev ja reede ja mis kõik.

Las Palmase vanalinn asub Vagueta linnajaos, siin on ka turg. See on muidugi loomulik, et turg on pealelõunal juba kinni. Siiski oli üks vahva turuputka avatud ja ostsime sellised puuviljad, mida ma mõni päev tagasi meie linnajaos turul pildistasin. Siis kui müüjapoiss omale naerust toidu kurku tõmbas. 

Selgus, et need on guajaavid. Harilik guajaavipuu. Ma polnud küll kunagi näinud. Väikesed kõvad seemned on sees ja muidu suht lääge. Ma arvan, et salatis koos teiste puuviljadega oleks ehk hää.


Sooja ilmaga võõras linnas ringi lonkida on ikka vahva.

Santa Ana katedraal.


Katedraali plaan.


Kirjanik.


Hmm, mis lilla lipp?


Linnapilti.


Oli ka turistitänav. Gran Canarial aga nii ägedaid kleite pole nagu Tenerifel, või me pole neid veel leidnud.

Soojad ilmad on lihtsalt üliväga mõnusad.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Armas kaasteeline!

Vahva Sind siin kohata! Mõni sõna minust ja mida siit leida. Mina soovin, et mu elu on reisikirev. Ja ma soovin unistuste asemel plaane. Unistustel pole häda midagi, aga kui need lennupiletiteks vormuvad, hakkab põnevaid asju juhtuma. Reisimine on minu kirg ja sõltuvus ja reisipisiku vastu pole õnneks ühtegi tabletti ega tinktuuri leiutatud. Hirm on põhiline tegur, mis seda pisikut peletab, hirme aga ei tasu liiga tõsiselt võtta. Mõnikord, kui mõtted ja tunded on olnud hallid nagu suurem osa rõivapoe valikut tänasel päeval, on aeg-ajalt õnneks leidunud ikka keegi, kes on öelnud: "Kas tead, et ühe ookeani taga asub maa, mis on nii vahva, et sa peaksid otsekohe sinna minema!" või: "Meie igatahes läheme Viie küla maale, tuled ka?" või: "Nojah, ostame siis sulle need lennupiletid kohe ära." Sellistel hetkedel ma tean, et kui jääksin mingisuguse väljamõeldud põhjuse tõttu maha, kahetseksin seda elu lõpuni. Mulle meeldib pisut metsik loodus, koos loomade ja lind...

Kuhu ma täna õhtuks maandun

Kui juba enne reisi algust nii paljulubavad äpardused aset leiavad, siis tõotab tulla vägev seiklus. See, et ma Helsingi asemel Dublinisse lendan, selgus alles mõned tunnid enne kodu-uksest välja astumist. Finnair oli salaja lennu tühistanud ja jätnud selle kohta igasuguse info saatmata.  Muidugi oleks võinud kodus lilli edasi pildistada, aga 72 tundi kehtiv test oli juba tehtud. Kooliaeg tuli meelde, et teed aga muudkui teste ja siis hoiad hinge kinni, kuna ja kuidas õpetaja seda hinnata suvatseb. Õnneks sain testi arvestatud, aga teist korda seda enam teha ei tahaks.  Teadmiseks ütlen, et praegusel ajal võib juba ka kurku loputada nina surkimise asemel. Teeb sama välja, sest kui hästi läheb, antakse templiga paber kätte ja kui täidad lisaks veel mõned paberid ära just nagu nõuka-ajal, võidki katsetama minna, kas üle võõra riigi läve lastakse. Niisiis, pidime 72 tunni jooksul mingisugusesse sihtpunkti jõudma ja ideaalsel juhul seekord Portugali. Õie leidis õnneks kibekähku uu...

Portugal ja camino

 Lissabonis on ringi trambitud ka ja saabubki aeg camino jaoks. Miks mul caminole vaja minna on, mida ma sinna ära kaotasin?  Sellega, et "kõik käivad", ei saa palverännuteed ära põhjendada. Enamus siiski selliseid radu ei käi. Aga just, et teha midagi, mida kõik teised ei tee, on juba tõele lähemal. Üsna igavavõitu vastus on, et lähen järele uurima, millisest puust või muust materjalist mina tehtud olen.  Astun harjumuspärastest kingadest välja ja vaatlen iseenda unikaalseid jälgi. Leian ennast olevat ilmselgelt liiga vana/noor/kole/ilus/sõbralik/ülbe, et peaksin ööpäevaringselt pingutama kellelegi meeldida või mitte meeldida. Nii et nüüd algab aeg, ruum ja Tee minu enda maitse järele. Teekond hakkas endast märku andma kohe pärast Teele mineku otsuse tegemist. Kasvas välja teadmine, et Algab Minu Oma Rada. Ehk AMOR. Kui ilus. Ja päevad ei olnudki enam igavad. Tegelikult on kõik iseenda jaoks käidud reisid omamoodi caminod. Teekonnad. Palverännuteed. Oma Rajad. Iga reisim...