Otse põhisisu juurde

Kapten Kidd ja Arehucase rumm



Arehucase rummivabrik olevat Euroopa vanimaid. Üks põllumees kasvatavat neile tooraineks öko suhkruroogu Las Vegases, mis asub siinsamas lähedal. Arehucas ise asub Arucase külas.

Hommikul peatus Arucasesse viiv buss täiesti suvas kohas, sest juht nägi, et me tahame peale tulla. Ütles, et tulge ruttu ja et tegelikult on peatus hoopis seal kaugemal. Ma poleks seda elusees ise välja nuputanud, googel juhtis linnaliinide peatusesse. No kas Eestis tuleb selline asi kõne alla, et bussijuht on huvitatud reisijate pealevõtmisest ja veel suvalises kohas.

Nii saime poole tunniga Arucasesse.



Rummivabrikus saavad kuulsused oma nimed, autogrammid ja teksti, mida nad vajalikuks peavad, vaatidele jäädvustada.

Ma olen töötanud totaalselt vales laboris. Igas laboris ei pruugi üldse kohutavalt nõme olla.

Nad pidavat pudeldama iga päev.

Degusteerida anti loomulikult, kuidas muidu turist ostma saada.

Kapten Kiddi nimeline rumm olevat 30 aastat vana. Mida kauem rumm Ameerika tammevaatides seisab, seda mahedama maitseliseks see muutub. Võite arvata, miks kapteni pudel maksab üle 100 euro. Aga neil ei olnud niisugust väikest pudelit, mida saaks lennukisse võtta, nii et oioioi kui kahju. Tuleb hakata nüüd siin saarel käima.

Kapteni joogi kõrval oli 2005 aasta oma õõeehh.


Kapten Kidd olnud šoti piraat, kellele andnud kaapekirja (niisugune dokument, mis lubas röövida teise riigi laevu) Inglise kuningas William III. Keegi varastas selle aga ära, sest millalgi ilmus see välja ja pandi arhiivi. Ilma kuninga kirjata kapten aga hukati. 

Arucase kandis oli hoopis rohkem rohelust kui me seni oleme siin näinud.


Katedraal.


Linnapilti.


Hiljem lonkisime Arucase mäele vaateplatvormile ümbrust kaema. Siis hakkas juba sadama ja udutama ka. 


Must katedraal valgete majade keskel.




Täna eriti nalja ei saanud, hommikusöögiks oli rumm ja degusteerimine on üldse tõsine asi.

Lõuna tuli ka varem kätte kui eile, kalaroa saime kohalike elanike söögikohas. Teenindus oli nii kiire, et ettekandjal lendasid taldrikud käest. Laudlinaks oli aga Cran Canaria kaart.


Tänane päikeseloojang.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Armas kaasteeline!

Vahva Sind siin kohata! Mõni sõna minust ja mida siit leida. Mina soovin, et mu elu on reisikirev. Ja ma soovin unistuste asemel plaane. Unistustel pole häda midagi, aga kui need lennupiletiteks vormuvad, hakkab põnevaid asju juhtuma. Reisimine on minu kirg ja sõltuvus ja reisipisiku vastu pole õnneks ühtegi tabletti ega tinktuuri leiutatud. Hirm on põhiline tegur, mis seda pisikut peletab, hirme aga ei tasu liiga tõsiselt võtta. Mõnikord, kui mõtted ja tunded on olnud hallid nagu suurem osa rõivapoe valikut tänasel päeval, on aeg-ajalt õnneks leidunud ikka keegi, kes on öelnud: "Kas tead, et ühe ookeani taga asub maa, mis on nii vahva, et sa peaksid otsekohe sinna minema!" või: "Meie igatahes läheme Viie küla maale, tuled ka?" või: "Nojah, ostame siis sulle need lennupiletid kohe ära." Sellistel hetkedel ma tean, et kui jääksin mingisuguse väljamõeldud põhjuse tõttu maha, kahetseksin seda elu lõpuni. Mulle meeldib pisut metsik loodus, koos loomade ja lind...

Kuhu ma täna õhtuks maandun

Kui juba enne reisi algust nii paljulubavad äpardused aset leiavad, siis tõotab tulla vägev seiklus. See, et ma Helsingi asemel Dublinisse lendan, selgus alles mõned tunnid enne kodu-uksest välja astumist. Finnair oli salaja lennu tühistanud ja jätnud selle kohta igasuguse info saatmata.  Muidugi oleks võinud kodus lilli edasi pildistada, aga 72 tundi kehtiv test oli juba tehtud. Kooliaeg tuli meelde, et teed aga muudkui teste ja siis hoiad hinge kinni, kuna ja kuidas õpetaja seda hinnata suvatseb. Õnneks sain testi arvestatud, aga teist korda seda enam teha ei tahaks.  Teadmiseks ütlen, et praegusel ajal võib juba ka kurku loputada nina surkimise asemel. Teeb sama välja, sest kui hästi läheb, antakse templiga paber kätte ja kui täidad lisaks veel mõned paberid ära just nagu nõuka-ajal, võidki katsetama minna, kas üle võõra riigi läve lastakse. Niisiis, pidime 72 tunni jooksul mingisugusesse sihtpunkti jõudma ja ideaalsel juhul seekord Portugali. Õie leidis õnneks kibekähku uu...

Portugal ja camino

 Lissabonis on ringi trambitud ka ja saabubki aeg camino jaoks. Miks mul caminole vaja minna on, mida ma sinna ära kaotasin?  Sellega, et "kõik käivad", ei saa palverännuteed ära põhjendada. Enamus siiski selliseid radu ei käi. Aga just, et teha midagi, mida kõik teised ei tee, on juba tõele lähemal. Üsna igavavõitu vastus on, et lähen järele uurima, millisest puust või muust materjalist mina tehtud olen.  Astun harjumuspärastest kingadest välja ja vaatlen iseenda unikaalseid jälgi. Leian ennast olevat ilmselgelt liiga vana/noor/kole/ilus/sõbralik/ülbe, et peaksin ööpäevaringselt pingutama kellelegi meeldida või mitte meeldida. Nii et nüüd algab aeg, ruum ja Tee minu enda maitse järele. Teekond hakkas endast märku andma kohe pärast Teele mineku otsuse tegemist. Kasvas välja teadmine, et Algab Minu Oma Rada. Ehk AMOR. Kui ilus. Ja päevad ei olnudki enam igavad. Tegelikult on kõik iseenda jaoks käidud reisid omamoodi caminod. Teekonnad. Palverännuteed. Oma Rajad. Iga reisim...