Otse põhisisu juurde

Surfarid Matosinhoses ja must kass Dublinis

 Atlandi ookeani lained Matosinhose (Porto linnaosa) juures meelitavad surfareid. Siin on ka kena suur liivarand ja hea metrooühendus näiteks kesklinnaga. Bussid käivad ka. 

Hosteliski rääkis üks noormees, et tema tuli siia surfama ja kellegi kalipso kuivas duširuumis. Hommikul oli rannas mudilaste surfikool, peanupud ja surfilauad kerkisid ookeanilainetest.

Ilm jälle niiviisi, et paduvihmad ja soe päike vaheldumisi. Riided jõudsid kenasti ära kuivada.

Selline eukalüptihekk oli ühes metroopeatuses.

Ja veel pudeliharjapuid.

Hakkabki puhkuseaeg läbi saama, ööbima lähen jälle Dublini lennujaama. Porto lennujaam on suht väike, sain kohe oma vedelikega sisse. Dublini kohta tuli kiri, et saabuge 3,5 tundi varem, väga palju rahvast. Selline kiri tuli eelmine kord ka ja rahvast oligi hullpupööra, isegi koeri keskmisest rohkem. 

Portos olid ka vahvad suured koerad, mõni arvas, et ta kohe peab mu jala vastu natuke nõjatuma. Eks mu riided on ka nädala jagu pesemata, nii et infot ikka saab lugeda. Nüüd lennujaamas kallasin end mingi kalli parfüümiga üle. Riideid sai põhimõtteliselt pesta ka ja seda ma alguses natuke tegingi. Nojah, ja seljakotis on ikka pirukaid - vihje.

Reisid lõppevad just siis ära, kui oled reisilolemisega ära jõudnud harjuda. Seekord nägin jälle kirevaid asju ja kummalisemaid inimesi kui tavaliselt. Kuulsin jälle, kuidas kuked kirevad - mis mulle üliväga meeldib. Olin omaette ja keegi ei tea, mis ma tegemata ja mõtlemata jätsin.  Kogesin suve ja päikest.

Täiendus: Dublini lennujaamas on näiteks üks tüdruk koos musta kassiga. Magavad siin. Kass on riidest suures kassikotis, seinad paistavad läbi. Kui kass saab reisida, saate teie kõik ka!

Kuhu järgmiseks?



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Armas kaasteeline!

Vahva Sind siin kohata! Mõni sõna minust ja mida siit leida. Mina soovin, et mu elu on reisikirev. Ja ma soovin unistuste asemel plaane. Unistustel pole häda midagi, aga kui need lennupiletiteks vormuvad, hakkab põnevaid asju juhtuma. Reisimine on minu kirg ja sõltuvus ja reisipisiku vastu pole õnneks ühtegi tabletti ega tinktuuri leiutatud. Hirm on põhiline tegur, mis seda pisikut peletab, hirme aga ei tasu liiga tõsiselt võtta. Mõnikord, kui mõtted ja tunded on olnud hallid nagu suurem osa rõivapoe valikut tänasel päeval, on aeg-ajalt õnneks leidunud ikka keegi, kes on öelnud: "Kas tead, et ühe ookeani taga asub maa, mis on nii vahva, et sa peaksid otsekohe sinna minema!" või: "Meie igatahes läheme Viie küla maale, tuled ka?" või: "Nojah, ostame siis sulle need lennupiletid kohe ära." Sellistel hetkedel ma tean, et kui jääksin mingisuguse väljamõeldud põhjuse tõttu maha, kahetseksin seda elu lõpuni. Mulle meeldib pisut metsik loodus, koos loomade ja lind...

Kuhu ma täna õhtuks maandun

Kui juba enne reisi algust nii paljulubavad äpardused aset leiavad, siis tõotab tulla vägev seiklus. See, et ma Helsingi asemel Dublinisse lendan, selgus alles mõned tunnid enne kodu-uksest välja astumist. Finnair oli salaja lennu tühistanud ja jätnud selle kohta igasuguse info saatmata.  Muidugi oleks võinud kodus lilli edasi pildistada, aga 72 tundi kehtiv test oli juba tehtud. Kooliaeg tuli meelde, et teed aga muudkui teste ja siis hoiad hinge kinni, kuna ja kuidas õpetaja seda hinnata suvatseb. Õnneks sain testi arvestatud, aga teist korda seda enam teha ei tahaks.  Teadmiseks ütlen, et praegusel ajal võib juba ka kurku loputada nina surkimise asemel. Teeb sama välja, sest kui hästi läheb, antakse templiga paber kätte ja kui täidad lisaks veel mõned paberid ära just nagu nõuka-ajal, võidki katsetama minna, kas üle võõra riigi läve lastakse. Niisiis, pidime 72 tunni jooksul mingisugusesse sihtpunkti jõudma ja ideaalsel juhul seekord Portugali. Õie leidis õnneks kibekähku uu...

Portugal ja camino

 Lissabonis on ringi trambitud ka ja saabubki aeg camino jaoks. Miks mul caminole vaja minna on, mida ma sinna ära kaotasin?  Sellega, et "kõik käivad", ei saa palverännuteed ära põhjendada. Enamus siiski selliseid radu ei käi. Aga just, et teha midagi, mida kõik teised ei tee, on juba tõele lähemal. Üsna igavavõitu vastus on, et lähen järele uurima, millisest puust või muust materjalist mina tehtud olen.  Astun harjumuspärastest kingadest välja ja vaatlen iseenda unikaalseid jälgi. Leian ennast olevat ilmselgelt liiga vana/noor/kole/ilus/sõbralik/ülbe, et peaksin ööpäevaringselt pingutama kellelegi meeldida või mitte meeldida. Nii et nüüd algab aeg, ruum ja Tee minu enda maitse järele. Teekond hakkas endast märku andma kohe pärast Teele mineku otsuse tegemist. Kasvas välja teadmine, et Algab Minu Oma Rada. Ehk AMOR. Kui ilus. Ja päevad ei olnudki enam igavad. Tegelikult on kõik iseenda jaoks käidud reisid omamoodi caminod. Teekonnad. Palverännuteed. Oma Rajad. Iga reisim...