Otse põhisisu juurde

Teguise pühapäevane turg

 Estonian ladies! Olá! Väga liigutav, et keegi meid Teguise turul ära tundis ja hõikama vaevus! Kodune tunne! Teguise turg on veel suurem ja huvitavam kui Valmiera oma ning toimub igal pühapäeval kell 10-14. Teguisesse saime bussiga, umbes 25 min sõitu Arrecife bussijaamast. 

Ökoviljad.


Tänavamuusikud.


Putkad kõiksuguse huvitava käsitööga, Itaalia ilusate hilpudega ja muude hilpude ning kila-kolaga.


Veini ja kitsejuustu.


Töötas klaasikunstnik.

Kogu turgu selle lühikese ajaga läbi vaadata mina küll ei jõudnud. Küll aga ma sain üht parimat kooki, mida ma üldse kunagi saanud olen. Isetehtud suur känakas, maru palju apelsinitoodet sees, koos apelsinikoortega. 

Teguise on järjekordne kaunis Lanzarote küla, valgete majakestega musta laava taustal. Söögikohti ja kunstnike butiike täis tipitud, pühapäeval lahti maru palju uksi, uste taga põnevad asjad ja lõunamaa lõhn. 

Ja siis me ronisime sinna mäe otsa Santa Barbara kindlusesse. See väike kastike mis künka otsas, taeva taustal, paistab. Alguses mõtlesime, et lähme ainult natuke maad, aga nii ta läks ja tegelikult on ju mäe otsast vaja kiviproovi võtta. Hobigeoloog nagu ma olen.

Kui juba lähemale jõudsime:


Kenad vaated kõrbemaastikule.



Laavaväljal on väga hea tunne jalutada. Eks ta maandab ja rahustab. Hea, et laava ei voola praegu. Ja et ta minu suunas ei voola. Aga mõelda, et tegelikult ta tuksub siin saarel vaikselt kogu aeg ja päris maapinna lähedal. Ootab oma aega.

Ilm muutus suduseks. Hommikul oli 24 kraadi, päeval ka mõnus soe. Nagu päike õhtupoole minema kaob, nii tõmba kampsun või jakk selga. Mõned kohalikud käivad ikka maika väel. Õõõ.

Googel näitab küll busside marsruute, aga bussiaegade kohta valetab rängalt. Minu arvates pole bussipeatuste graafikud ka õiged. Hispaania! Igal juhul väga viis, et mõni buss käib ja saab sinna ja tagasi. Bussid on kõik rahvast pungil olnud.

Täna oli ringiuhamist hullult palju, nii et see ei erinenudki eriti eelnevatest päevadest. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Armas kaasteeline!

Vahva Sind siin kohata! Mõni sõna minust ja mida siit leida. Mina soovin, et mu elu on reisikirev. Ja ma soovin unistuste asemel plaane. Unistustel pole häda midagi, aga kui need lennupiletiteks vormuvad, hakkab põnevaid asju juhtuma. Reisimine on minu kirg ja sõltuvus ja reisipisiku vastu pole õnneks ühtegi tabletti ega tinktuuri leiutatud. Hirm on põhiline tegur, mis seda pisikut peletab, hirme aga ei tasu liiga tõsiselt võtta. Mõnikord, kui mõtted ja tunded on olnud hallid nagu suurem osa rõivapoe valikut tänasel päeval, on aeg-ajalt õnneks leidunud ikka keegi, kes on öelnud: "Kas tead, et ühe ookeani taga asub maa, mis on nii vahva, et sa peaksid otsekohe sinna minema!" või: "Meie igatahes läheme Viie küla maale, tuled ka?" või: "Nojah, ostame siis sulle need lennupiletid kohe ära." Sellistel hetkedel ma tean, et kui jääksin mingisuguse väljamõeldud põhjuse tõttu maha, kahetseksin seda elu lõpuni. Mulle meeldib pisut metsik loodus, koos loomade ja lind...

Kuhu ma täna õhtuks maandun

Kui juba enne reisi algust nii paljulubavad äpardused aset leiavad, siis tõotab tulla vägev seiklus. See, et ma Helsingi asemel Dublinisse lendan, selgus alles mõned tunnid enne kodu-uksest välja astumist. Finnair oli salaja lennu tühistanud ja jätnud selle kohta igasuguse info saatmata.  Muidugi oleks võinud kodus lilli edasi pildistada, aga 72 tundi kehtiv test oli juba tehtud. Kooliaeg tuli meelde, et teed aga muudkui teste ja siis hoiad hinge kinni, kuna ja kuidas õpetaja seda hinnata suvatseb. Õnneks sain testi arvestatud, aga teist korda seda enam teha ei tahaks.  Teadmiseks ütlen, et praegusel ajal võib juba ka kurku loputada nina surkimise asemel. Teeb sama välja, sest kui hästi läheb, antakse templiga paber kätte ja kui täidad lisaks veel mõned paberid ära just nagu nõuka-ajal, võidki katsetama minna, kas üle võõra riigi läve lastakse. Niisiis, pidime 72 tunni jooksul mingisugusesse sihtpunkti jõudma ja ideaalsel juhul seekord Portugali. Õie leidis õnneks kibekähku uu...

Portugal ja camino

 Lissabonis on ringi trambitud ka ja saabubki aeg camino jaoks. Miks mul caminole vaja minna on, mida ma sinna ära kaotasin?  Sellega, et "kõik käivad", ei saa palverännuteed ära põhjendada. Enamus siiski selliseid radu ei käi. Aga just, et teha midagi, mida kõik teised ei tee, on juba tõele lähemal. Üsna igavavõitu vastus on, et lähen järele uurima, millisest puust või muust materjalist mina tehtud olen.  Astun harjumuspärastest kingadest välja ja vaatlen iseenda unikaalseid jälgi. Leian ennast olevat ilmselgelt liiga vana/noor/kole/ilus/sõbralik/ülbe, et peaksin ööpäevaringselt pingutama kellelegi meeldida või mitte meeldida. Nii et nüüd algab aeg, ruum ja Tee minu enda maitse järele. Teekond hakkas endast märku andma kohe pärast Teele mineku otsuse tegemist. Kasvas välja teadmine, et Algab Minu Oma Rada. Ehk AMOR. Kui ilus. Ja päevad ei olnudki enam igavad. Tegelikult on kõik iseenda jaoks käidud reisid omamoodi caminod. Teekonnad. Palverännuteed. Oma Rajad. Iga reisim...