Arrecife on Lanzarote pealinn. Asub Atlandi ookeani kaldal. Üks rand on siin näiteks Playa del Reducto. Atlandi ookean on novembris suht jahe. Põhimõtteliselt võib küll üleni sisse minna, mida aga siiski vähesed hülged kõhklevalt teevad.
Hommikul ma polnud ikka veel täpselt aru saanud, kuhu olin saabunud, kui küsisin ekskursioonibüroos Tenerife kaarti. Piinlik. Aga mis siis, kui olin äsja siia saabunud näiteks selle tuttava Armas-nimelise laevaga, mis Tenerifel samuti peatus? Mis siis, ah? Arutasime hommikul Tenerife muljeid ja noh, sinna ma oma mõtetega jäingi.
Lanzarote rannik on vulkaanikivine ja väga hea tunne oli rannas ja promenaadil jalutada. Soe must kivi. Lahe. Tähtsad mõtted näiteks ei tule enam üldse mõttessegi. Püüdsin puhkuse rütmi sisse saada, aga ega see kunagi väga õnnestunud ei ole, ikka kipub olema kiire-kiire-kiire ja mis kõik on vaja ära kogeda.
Lanzarote, Tenerife ja Gran Canaria on kõik väga erinevad saared. Lanzarote näiteks on kõrgete mägede vaba. Mille tõttu ka vist see pidev tuul. Tuulel on vabadus üle saare uhada. Turiste on novembris kuidagi vähevõitu. Vähemalt täna.
Kui päike paistab, siis on väga soe, 23 kraadi, aga kui päike kaob, siis on jahe. Pole sellist sooja lõunatuult nagu lõunamaalt võiks oodata. Mingid jahedad iilid.
Vulkaanilise pinnase tõttu pole siin haljasalad vaid on paljasalad, nagu Külli ütles. Umbrohtu ei kasva üldse.
Paljasala:
Käisime Castillo de San Gabrielis, kus asus ajaloomuuseum.
Kindluse juurest sai minna mööda kivist rada veel ühele minisaarekesele. Vaatasime, et politsei sõidab meile vaikselt järele, aga tal vist oli puhkepaus ookeani kaldal. Üks rõõmus koer nuuskis omanikku jalutades ookeani.
Hommikusöögiks saime küll häid kooke, aga palju sa neid ikka sööd, ja õhtusöögiks promenaadilt niisugust söögikohta ei leidnudki, kus peale burgerite-võileibade-friikarulite midagi oleks pakutud. Läksime siis Aldo poodi, kust muu hulgas saime neid punase koorega banaane, mis Sri Lanka turult jäid ostmata kuna tookord sadas vihma nii et vesi põlvini ja banaanid muutusid teisejärgulisteks.
Tenerifel kasvanud tomatid osutusid magusateks ja ma harva olen tundnud, et mulle tomat maitseb. Täna oli selline harv kord. Poe arved on ulmelised. Eestis ei saa niisuguse summa eest peaaegu mitte midagi kõhtu.
Siis tulime koju sööma - päike loojus ka juba ära ja ookean oli rannast eemale tagurdanud - ja hakkasime plaane tegema, mida edasise puhkusega peale hakata.
Kommentaarid
Postita kommentaar