Playa Blanca on Lanzarote lõunaranniku kuurort. Ilm on siin soojem kui Arrecifes. Hommikul oli vähemalt 26 kraadi. Ilm on tegelikult üldse soojemaks muutunud ja tuul vaiksemaks jäänud. Mõned päevad on nüüd saarel calima, kolmapäevaks pidi lahkuma. Calima on Sahara kõrbe põhjustatud kollakas sudu, mille tõttu on taevas minu arvates väga kaunis. Päike paistab läbi selle sudu ja peegeldus ookeaniveel on omapärane, pehme. Tuul pidavat calima järgmiseks puhuma Amazonasele. Kas tõesti ja mil viisil, seda ma ei mõista. Calina olevat selleks hea, et kannab siia taimede jaoks mineraale. Taas, kas tõesti?
Playa Blancas oli vähemalt 2 randa, üks samanimeline ja teine Flamingo nimeline. Esimene asus kohe bussijaamast mõni minut minna, teine veidi kaugemal ning oli kividest ehitatud muulidega ümbritsetud, nii et lainetevaba vesi nagu väikese kausi sees. Liiv oli valge, vulkaanilised kivid mustad. Ookeanivesi selge, küllaltki külm ja maru soolane.
Siin, Playa Blancal, Euroopa vanainimesed pesitsevadki. Valgetes hotellides. Soojendavad konte ja toituvad hästi. Rannarestoranides on üli maitsvad toidud (nagu siin igal pool), seda peab küll ütlema. Kõik on väga puhas, garneeringud väga ilusad, teenindajad heidavad nalja ja üldine mõnus meeleolu ümberringi. Limoncello šoti ja meerummi šoti saime peale sööki näiteks tasuta, Hispaania kombe kohaselt. Ma mujal seda kommet pole küll eriti kohanud.
Võrreldes Tenerife või Gran Canariaga on Lanzarote inimesed minu arvates väärikamad. Nendes tingimustes ellujäämiseks (1/3 saart on täielik kõrb ja ülejäänu enam-vähem kõrb) peabki oma maad ja iseennast (ja siit idaneb ka hea suhtumine teistesse) väga austama ning armastama. Nad ongi uhked oma saare üle. Pealetükkivus puudub suuresti igasuguste pärdikute puudumise tõttu. Keegi midagi peale ei pressi. Keegi ei lagasta. Kummaline, et Kanaari saari justkui ei saagi omavahel võrrelda, sest kuigi ühise nimetaja all, on kõik nii väga erinevad.
Lanzarote on näide sellest, kuidas kõrbe tingimustes saab elu edendada, kasutades väga oskuslikult ära neid väheseid vahendeid - vaatamisväärsusi, käsitööd jne - mis siin saadaval on. Cesar Manrique unikaalsed ehitised, hämmastav laava ja kõrb, ainulaadsed käsitöötooted, hea toit, puhtus - turistide hordid rõõmustavad ja kohalikel on töö. Kahju, et mõned teised riigid majandavad otse vastupidi, suretades kõik viimseni välja, peletades turistid eemale ja pannes lennuliinid kinni. Kui lihtsate võtetega aga saaks tuua inimestele heaolu.
Taas see Armas laev. Eriti muhe, kuidas ta sellesse sudusse kadus.
Kui oled liiga paksud riided kaasa vedanud, saad Itaalia hilpe osta. Kelner ja bussijuht tulid uurima, et milline kaamera Küllil on. Nii tšill lihtsalt.
Kommentaarid
Postita kommentaar