Seiklused Aafrikas

Oli täna vast päev ...

Ma mõtlesin, et panen siia punkti. Ja teise. Kolmandagi. Aga Külli ütles, et selle peab lahti seletama.

Ühesõnaga.

Hommikul oli maru kena liivarand. Türkiissinine vesi, tundub nii pehme. Korallivaba ookeanipõhi. (Kaugemal, randa mööda edasi, on korallistatud põhi.) India ookeani vesi kõvasti ei kipita, kui läheb silma. Aga vees võid lesida nagu kork. Siiani India ookean on minu jaoks ookeanide top nr 1-s. Mauritiuse ümber on korallriff, seega suured lained ega kurjad mereloomad randa ei jõua.

Siis me kolisime. Põhjusel, et praegune öömaja polnud nii kauaks vaba ja põhjusel, et töötul pole valuutat paremale ja vasakule jagada, ja lisaks, et ma miskipärast arvasin, et võiks kolida saare mõnda muusse ossa.

Siiski, parem mitte.

Seega tassisime oma kola Flic en Flaci piires lihtsalt teise kvartalisse. Mitte üks taksojuht ei tundnud huvi, kas meiega on ikka kõik korras. Pühapäev. Kõik puhkavad.

Täiesti tühjad majad. Miks ometi?

Kraav vihmavee jaoks.

Täiest tühi maalapp, prügimägi. Miks ometi?

Väga uhked hotellid, okastraat aia küljes ja puha.

Taas Jannole mõeldes - kohalik kopp, küll ämblikuvõrkude alla mattunud.

Naabermajas elab kunstnik Anne. Seal.

Aafrikapärane kardinalõikus.

Nii. Viimaks sain wifi paroolist aru. Pikk kõne öömaja omanikuga koos kolme paroolikatsetusega. Mina ei ole tehnikainimene, seega mina ei taipa, et wifi parool on see, mille ette on kirjutatud: wifi parool. Mina proovin kõik majas leiduvad numbrid läbi.

Pikk kirjavahetus omanikuga - ja saingi aru, kuidas vesi dušisegisti kaudu alla sajab ja soojaks läheb. Käik supermarketisse, et leida adapter (eelmises öömajas oli vabalt saadaval). Järgmine käik supermarketisse, et leida tikud, et saada põlema küünal (jõulud ikkagi ukse ees), ja pliit (eelmises köögis läks automaatselt).

Nii suuri sipelgaid ma pole varem kunagi näinud. See seletab putukamürgi olemasolu siin köögis. Ühtlasi lahenes mõistatus, mis spetsiifiline lõhn see on, mida ma Indoneesias kogu aeg tundsin. Köögi sahtlites on väikesed valged ümmargused kuulikesed. Pakun, et sipelgatele. Peitsime oma puuviljad külmkappi. Säh teile.

Öömaja omanik kirjutas, et need sipelgad on kõikjal lõunamaa saartel, sealjuures kahjutud. Tõmbasin oma seljakoti neil nina alt ära.

Öömaja välisuks käis ka siiski logisevasse lukku, loodan, et see nii ka jääb, siin on pisut nagu trellide puudus, ja väraval ka lukupuudus.

Loo moraal on see, et ega valuuta pole maailmast otsas, vaheta kohalikus putkas juurde ja ära sorteeri booking comi madalaid hindu.

Hmm, aga siis sa ei saa ka portsu emotsioone!

Mu reisikorraldaja karjäär, tundus juba, et lendab upakile.

Aga ei, Külli ütles, et siin on küll vähem mugavusi, aga rohkem kujunduselemente ja Aafrikat, kunstnikule.

Africa!

No ja õhtul rannas oli väga põnev. Erinevad rahvusrühmad gruppidena pidasid pühapäeva. Kohale olid tassitud lauad-toolid-kõlarid-telgid, grillivärk ja hulk toitu ning eriti jooki. Igal erivärvilisel grupil tümpsus omalaadne muusika. Mõned tegid elavat muusikat. Rannajoon on siin lõputult pikk, nii et kõigi pidude jaoks jätkus ruumi. Vesi musti peanuppe täis. Päikeseloojang oli ka kena.