Otse põhisisu juurde

Orjandus ehk immigratsioon


Mauritiusel on palju vasturääkivusi ja vastuseta küsimusi. Püüan teile anda pildi täna kogunenud infost. Hoiatan, et see on täiesti subjektiivne ja ainult minu tehtud järeldused kogetu põhjal.

Täna logistasime bussiga uuesti Port Louisi, et uurida välja, misasi on Aapravasi Ghat, oluline vaatamisväärsus. See oli kivist hoone ja asus kohe bussijaama kõrval, sadamas. Sadamas asus Aapravasi Ghat seetõttu, et see oli olnud immigratsioonikeskus. Mahutas korraga 600 immigranti ja ohvitserid, valvurid ja muu personali. Siia toodigi immigrandid, anti neile niiöelda pildiga töötõend ja umbes 2 päeva jooksul jagasid suhkruroo istanduste omanikud omale tööjõu välja ja viisid tööle.

See oli aeg, mil taheti orjus kaotada ja brittidel tekkis sellega seoses uus geniaalne idee - viia läbi Great Experience. Geniaalne idee, mida hakati Mauritiusel katsetama, seisnes selles, et orjade asemel toodi suhkruroo istandustesse teistest maadest niiöelda lepingulised töölised. Inimesed püüti kinni või siis niiöelda lubati neile palgalist tööd välismaal. Mõtelge, välismaale tööle! 

Nii et ei mingit orjandust enam, hoopis immigratsioon.

No ja tere lõputud põllud ja päike lagipähe. Enne lepingu lõppu kuskile minna ei tohtinud, palka sageli välja ei makstud, ülihalvad tingimused, puhkamise ja ärajooksmise eest karmid karistused, või no kuhu joosta pisikesel saarel. Mõned jõudsid vist Le Morne mäele ja hüppasid sealt alla. Väidetavalt. 

Töölised olid ju üles ka pildistatud. Kuhu sa lähed peale lepingu lõppugi, ilma rahata. Khmm, selline vaba töölisklass. Esimesel pildil on mõned neist töölistest. 

Kõik immigrandid võeti arvele.


Laevaga toodi 5-8 nädalat.


Brittide Great Experience Mauritiusel oli nii edukas, et seda hakati juurutama ka teistes kolooniates.

Aja loos pole vahepeal midagi muutunud. Töölisklass teab ikka, et ta on vaba ja saab palka. Niiöelda.

Kõige rohkem püüti inimesi kinni India kandist ja nende keeles ongi Aapravasi Ghat - koht, kuhu saabusid sisserändajad. Nüüd tähistatakse seda mälestust iga aasta 2.novembril.

Neid mitteorje püüti ka Aafrikast, Madagaskarilt, Hiinast, Aasiast. Miskipärast olid nad pildil laevas kujutatud käe- ja jalaraudades.

Kõigi selle kirju seltskonna segunenud järeltulijad moodustavadki Mauritiuse praeguse elanikkonna.  Kui tahate imestada, milliseid inimkujusid on maakeral olemas, siis tasub siia vaatama tulla küll.

Veel orjandusmuuseumit. Kelle ees te püüate end puhtaks pesta ja mis see enam aitab.


Teine hoone, mille kohta hakkasime uurima, et mis see on, oli Blue Penny. Kuskil mingit infot ei olnud, et mida see maja sisaldab. Tegelikult oli väga huvitav ja küsimusi juurde tekitav. Blue Penny oli vana mark. Margid olid sinine ja oranž, ühe- ja kahepennine. Lisaks muid marke. Aga mis veel - kusagil polnud vihjet, et seal olid vanad maakaardid ja muud huvitavat infot. Selles muuseumis ei tohtinud pildistada ja töötajad käisid kogu aeg sabas, nii et polnudki võimalust. Aga oi kuidas seal oleks pildistada tahtnud! 

Näiteks väidetavalt vanim säilinud gloobus, aastast 1492. Ma neid väljakäidud aastaarve pole kunagi uskunud, aga no ütleme nii. Mandrid puha teistmoodi kui need, mida me praegu tunneme. Ja oh üllatust, et see gloobus avastati enne seda, kui läks Ameerika avastamiseks - puhta juhuslikult, nagu meile koolis räägiti. Kokkusattumus.

Huvitavad sajandeid vanad maakaardid. Moscovia puha peal. Ja nii detailsed. Sel ajal olid droonid ja fotokad paremad kui praegu. Ülidetailsed vanad joonistused - ei, mitte, ikkagi mingit sorti fotod. Katsu sa praegu teha nii hea kvaliteediga. 

Mauritiuse rongiliiklus, mis oli 100 aastat käigus olnud, suleti 1964 ja paremad osad sellest müüdi Iisraelile maha. 

Eks neid infokillukesi sai seniste märkamiste juurde liidetud. Igalt maalt koguneb midagi, mida mujalt ei leia, aga mis täiendab olemasolevat pilti, või näitab teise nurga alt.

Porgandikook.

Port Louisist tagasi logistamise ajal ilmusid bussi kaks afropoissi, keerasid räpitümaka põhja ja mul bussist väljudes jälle kõrv lukus. Teine kõrv oli tuuletõmbusest nagunii. Nii et ma bussisõidu ajal jõudsin meenutada, et Balile ma läksin kunagi seetõttu, et seal lokkab budism. Vaat budistlikku olustikku võiks jälle minna. Mauritiusel on ka hindud arvulises ülekaalus, aga kahe afropoisi all see ülekaal kahvatub. Igal nahavärvil omad kombed. Mõnede kommetega ei suhestu kuidagiviisi. Kohalikud koerad-kassid näiteks on viisakamad, kui mitte rohkem öelda.


Viskan veel uitmõtteid õhku, siit-sealt. Mauritiuse saar ilmselt tekkis vulkaanipurske tagajärjel. Varasematel aegadel seilasid neis vetes araablased ja hiinlased. Nende maakaartidel Mauritius puudus. Saarele tekkis elu, arenesid lennuvõimetud dodod ja nii suured kilpkonnad, et 2 meest sai seljas istuda. (Kust nad siia ilmusid (eriti lennuvõimetud linnud) või arenesid ja kui kaua see aega võttis? Kui kaua kilpkonn nii suureks kasvab?) Korraga jõudsid kohale hollandlased ja koos kaasatoodud kasside-koertega sõid eelnimetatud liigid kiiresti ära. Küsimusi on veel ja veel.

Näiteks et kuidas siin saarel ikkagi bussid käivad.

Ja täna nägime siin esimest korda Kuud. Esimest korda. Iga öö oleme vahtinud. Arvasime juba, et seda hologrammi siia lõunapoole ei lastagi.

Ülemine täpp on kohalik Läänetäht ja alumine täpp Kuu. Oli U-kujuline, üks ots paksem kui teine, ja põhimõtteliselt oli kogu ümmargune latakas lisaks näha. Vaat nii. 


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Armas kaasteeline!

Vahva Sind siin kohata! Mõni sõna minust ja mida siit leida. Mina soovin, et mu elu on reisikirev. Ja ma soovin unistuste asemel plaane. Unistustel pole häda midagi, aga kui need lennupiletiteks vormuvad, hakkab põnevaid asju juhtuma. Reisimine on minu kirg ja sõltuvus ja reisipisiku vastu pole õnneks ühtegi tabletti ega tinktuuri leiutatud. Hirm on põhiline tegur, mis seda pisikut peletab, hirme aga ei tasu liiga tõsiselt võtta. Mõnikord, kui mõtted ja tunded on olnud hallid nagu suurem osa rõivapoe valikut tänasel päeval, on aeg-ajalt õnneks leidunud ikka keegi, kes on öelnud: "Kas tead, et ühe ookeani taga asub maa, mis on nii vahva, et sa peaksid otsekohe sinna minema!" või: "Meie igatahes läheme Viie küla maale, tuled ka?" või: "Nojah, ostame siis sulle need lennupiletid kohe ära." Sellistel hetkedel ma tean, et kui jääksin mingisuguse väljamõeldud põhjuse tõttu maha, kahetseksin seda elu lõpuni. Mulle meeldib pisut metsik loodus, koos loomade ja lind...

Kuhu ma täna õhtuks maandun

Kui juba enne reisi algust nii paljulubavad äpardused aset leiavad, siis tõotab tulla vägev seiklus. See, et ma Helsingi asemel Dublinisse lendan, selgus alles mõned tunnid enne kodu-uksest välja astumist. Finnair oli salaja lennu tühistanud ja jätnud selle kohta igasuguse info saatmata.  Muidugi oleks võinud kodus lilli edasi pildistada, aga 72 tundi kehtiv test oli juba tehtud. Kooliaeg tuli meelde, et teed aga muudkui teste ja siis hoiad hinge kinni, kuna ja kuidas õpetaja seda hinnata suvatseb. Õnneks sain testi arvestatud, aga teist korda seda enam teha ei tahaks.  Teadmiseks ütlen, et praegusel ajal võib juba ka kurku loputada nina surkimise asemel. Teeb sama välja, sest kui hästi läheb, antakse templiga paber kätte ja kui täidad lisaks veel mõned paberid ära just nagu nõuka-ajal, võidki katsetama minna, kas üle võõra riigi läve lastakse. Niisiis, pidime 72 tunni jooksul mingisugusesse sihtpunkti jõudma ja ideaalsel juhul seekord Portugali. Õie leidis õnneks kibekähku uu...

Portugal ja camino

 Lissabonis on ringi trambitud ka ja saabubki aeg camino jaoks. Miks mul caminole vaja minna on, mida ma sinna ära kaotasin?  Sellega, et "kõik käivad", ei saa palverännuteed ära põhjendada. Enamus siiski selliseid radu ei käi. Aga just, et teha midagi, mida kõik teised ei tee, on juba tõele lähemal. Üsna igavavõitu vastus on, et lähen järele uurima, millisest puust või muust materjalist mina tehtud olen.  Astun harjumuspärastest kingadest välja ja vaatlen iseenda unikaalseid jälgi. Leian ennast olevat ilmselgelt liiga vana/noor/kole/ilus/sõbralik/ülbe, et peaksin ööpäevaringselt pingutama kellelegi meeldida või mitte meeldida. Nii et nüüd algab aeg, ruum ja Tee minu enda maitse järele. Teekond hakkas endast märku andma kohe pärast Teele mineku otsuse tegemist. Kasvas välja teadmine, et Algab Minu Oma Rada. Ehk AMOR. Kui ilus. Ja päevad ei olnudki enam igavad. Tegelikult on kõik iseenda jaoks käidud reisid omamoodi caminod. Teekonnad. Palverännuteed. Oma Rajad. Iga reisim...