Türkiissinised ookeanilained uhuvad valgeid korallitükke heledale rannaliivale. Mauritiusel on ikka väga pikad ja kaunid rannad.
Eriti kaunites randades on eriti kallihinnalised õlgkatustega onnid koos valvuritega ja rannatoolidega heas toitumuses kahejalgsetele. Minusugused võivad siiski ka mööda rannaliiva lonkida.
Aga minu toas elab nüüd peale sipelgate ja sääskede ka väga suur ämblik Wolmar. Vahib mind toolilt. Väga vilgas, pildile ei taha jääda. Ja maru suur. Kiire troopiliste ämblike googeldamine andis teada, et ehk ta tuli sipelgaid ja sääsi sööma. Suht ohutu nagu need hiidsipelgadki. Kui hammustab, siis väga hullu ei tohiks olla.
Sääskede vastu pidi aitama sidruneukalüpti õli. Piserdadin üle oma voodi ja köögiukse kardina. Sääski lendas sisse terve parv ja mu toas on Wolmaril nüüd süüa küll ja küll.
Täna läksime otsima, kas kohas nimega Wolmar on rahvuspark kitsedega. Oligi, ainult et eravaldus. Öeldi, et minge ära, täna algab jaht. Kitsed kahjuks ei tea sellest veel midagi. Kõik ilmselt enam homme kahjuks ringi ei kepsuta.
Kommentaarid
Postita kommentaar