Reisikirev

Tänase päeva meeleolu oli õige. Õiged asjad juhtusid õigel ajal. Võib öelda, et tajusin saarel palju rohkemat, kui lihtsalt soe ilm, kuldne liiv ja ookean. Hoomasin taas, milline meeleolu on rajal, millel on süda, ja milline on see rada, millel südant ei ole. Ma ei tulnud siia vanu asju lihtsalt äraunustama vaid ennast laadima, et asuda uuele rajale.  Mis te arvate, kas sellisel rajal, kus valetatakse ja varastatakse, nagu ma rääkisin selle reisikirja esimeses loos, on süda? Kas mulle tekib sellest võimalusi ja inspiratsiooni juurde, et keegi minult midagi ära virutab, olgu siis kliendid, energia või võimalused? Näete siis. Hispaania toob anded välja, seda ma tean juba esimesest Hispaanias käigust peale. Mõtet on käia ainult iseenda rada, rada mis kannab mind. Ja kasvatada oma andeid suuremaks. Terveneda. Olla kohas, kus on kodutunne. Ja heaolutunne. Õige meeleolu. Mu loomaarmastus on kasvanud üle igasuguste piiride. Taas Mere Poeem. Poema del Mar akvaarium. Klassikaline muusika ta...

 Kivine sõrm, Roque Nublo, on ümbritsetud orgudest. Orud jällegi on ümbritsetud mägedest ja mägede sees on koopad, kus olevat elanud guanchid.  Gran Canaria keskosa on tõesti rohelisem. Täna sõitsimegi saare südant uurima. Alustasime Teldest, kus oli park palmidega ja uksed kõrgetele. Teldes istusime ümber suuremasse ekskursioonibussi ja sõitsime mägede poole. Mul kõigutab siiani nendest serpentiinidest. Mägedes on tee suht ühesuunaline ja kui keegi juhtub vastu tulema, siis peab too keegi kuhugi tagurdama hakkama. Kui ei oska, siis peab keegi teine juhtimise üle võtma, kes oskab. Sõidukitel peavad väga head pidurid ka olema, mis siinmail on ka. Nägime kõiksuguseid künkaid, kaljusid, mägesid ja orgusid.  Caldera de Los Marteles oli kaldeera ehk nõgu endise vulkaani kraatris ja siinsel looduskaisealal müüdi kohalikke kaktuse-, aaloe- ja kõikvõimalikke moose, mett ning Arehucase rummi. Toetasime ka kohalikku väikeettevõtlust, sest pole vaja seda välja suretada nagu Eestis t...

Lolita Pluma oli populaarne ja armastatud naine, kes näitas alati oma boheemlaslikku külge ja oli vabaduse sümbol. Lolita Pluma oli turismi muusa, kunstnik ja loomade kaitsja. Ta valiti Santa Catalina pargi kuningannaks 1984. Pargis on teda nüüd kujutatud koos kolme kassiga. Lolita Pluma nimelisest kohvikust olemegi igal õhtul kooke ostnud.  Täna paistis päike ja me ei hakanudki kaugemale minema kui siia oma Las Canterase randa, ümber nurga. Vaat nüüd õhtul kulub Aloe Vera geel juba väga ära.  Arvame, et nägime rannast üle ookeani Tenerifet ja Teide lumist tippu. Peale lõunat sõitsime Las Palmase vanalinna. Kui avastasime, et Kanaaride muuseum ja Santa Ana katedraal on suletud, kuigi peaksid olema avatud, hakkasime mõtlema, kas jälle on mingi satanistide püha. Ilmselt ongi. Neljapäev ja reede ja mis kõik. Las Palmase vanalinn asub Vagueta linnajaos, siin on ka turg. See on muidugi loomulik, et turg on pealelõunal juba kinni. Siiski oli üks vahva turuputka avatud ja ostsime sel...

Millest teile täna pajatada? Vaadake kõrbe pilte. Tundke siidpehmet sooja liiva oma varvaste vahel. Märgake mahedat edelatuult teile luuletusi toomas. Nähke päikest kergelt pilvedest läbi kumamas. Kuulake järjest tugevnevat laintemüha ja nähke valgevahuseid laineharju teie poole tormamas. Kujutage ette, et tuul liigutab üle teie pea järjest tumedamaid ja tumedamaid pilvi. Ja pead kratsides on küünealused täiesti liivased. Kuna plaan Maspalomasest järgmise bussiga edasi sõita läks vett vedama, sest tolle bussi graafik oli hommikupoolne, aga meie olime õhtupoolsed. Seega siis jäimegi Maspalomasesse ja läksime suurt vett vaatama. Suure veega meil vedas, oli meeldivalt karastav. Ilma suhtes sai ju ka eile kokku lepitud, et täna on soe. Düünid meeldivad mulle üliväga, täiesti fantastilised. Kuumaga muidugi võib olla praekala tunne, ei tea. Saarel olid kuumad ilmad eelmisel nädalal ära. Ranna äärde oli üritatud taimi istutada, aga ega see ei õnnestu, düünid kolivad omatahtsi ja olid mõned pi...