Otse põhisisu juurde

Öösel Istanbuli lennujaamas

 Istanbuli lennujaamas lennuinfot põrnitsedes püüdsin ära mõistatada, miks lennuinfo avalikustamise lubadus on öösel kell 3.20, kui lend ise läheb öösel kell 2.15. Ärkasin tasapisi üles ja viisin otsad kokku, et lend on tegelikult 3 tundi edasi lükatud. Seega sai ka selgeks, et jõuame järgmisele lennule kenasti ümber paikneda. Tallinn-Istanbuli lend oli tunnikese hilinenud. Üldiselt peaks küll 2-3 tunniga jõudma  jätkulennule.

Istanbuli lennujaam on päris suur, annab vantsida, ja teisel korrusel on tuledesäras Türgi bazaar. Kallid, kaunid ja värviküllased asjad. Hilbud, lukum, halvaa ja väga palju muud. Öösel midagi teie jaoks pildistada ei taibanud. Eelneval fotol on lennurada piloodi silme läbi ilmselt. Öö. 

Miks ma öösel Istanbulis aega veetsin? Nagu sõber ütles, et kingad on ikka vahvad, jõulupeod tulemas ja nii. Kahjuks ma sain aga viimasest töökohast ainult ühe kinga. Tänu sellele ühele kingale tekkinud vaba aega tuligi nüüd kvaliteetselt ärakasutama hakata. Ja ehk leian korraliku kingapaarigi, mis koosneb kahest isendist.

Küllil oli mittemidagi tegemise tarbeks raamatukogu kaasa pakitud. Minul kaustik ja roosa pastakas.


Hispaaniasse minek tundus selle kingatähistamise jaoks seekord natuke kohatu. Nii võtsingi pikema sõidu ette.

Veidra lennukitoidu pildistamisele ei suutnud vastu panna. Väga palju plastmassi. 

Vaatame siis, kui kiiresti järgnevad 10 tundi mööduvad ja millises suunas edasi kulgeme.

Meenutan siinkohal, et kui Gran Canarialt saabudes end Ryanairi istmelt püsti ajasin, siis ütlesin Küllile, et teeme nii, et järgmine kord lendame mingi normaalse lennukiga. Mu jalad igatsesid rohkem liikumisvabadust. Põlved olid vastu eesmist istet küllaltki lapikuks jäänud. Nii olimegi poole aasta pärast teel 10 tunnisele lennule Turkishiga. Olete märganud, et hetkel käimasolev aeg on väga lahke taoliste täitumustega?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Armas kaasteeline!

Vahva Sind siin kohata! Mõni sõna minust ja mida siit leida. Mina soovin, et mu elu on reisikirev. Ja ma soovin unistuste asemel plaane. Unistustel pole häda midagi, aga kui need lennupiletiteks vormuvad, hakkab põnevaid asju juhtuma. Reisimine on minu kirg ja sõltuvus ja reisipisiku vastu pole õnneks ühtegi tabletti ega tinktuuri leiutatud. Hirm on põhiline tegur, mis seda pisikut peletab, hirme aga ei tasu liiga tõsiselt võtta. Mõnikord, kui mõtted ja tunded on olnud hallid nagu suurem osa rõivapoe valikut tänasel päeval, on aeg-ajalt õnneks leidunud ikka keegi, kes on öelnud: "Kas tead, et ühe ookeani taga asub maa, mis on nii vahva, et sa peaksid otsekohe sinna minema!" või: "Meie igatahes läheme Viie küla maale, tuled ka?" või: "Nojah, ostame siis sulle need lennupiletid kohe ära." Sellistel hetkedel ma tean, et kui jääksin mingisuguse väljamõeldud põhjuse tõttu maha, kahetseksin seda elu lõpuni. Mulle meeldib pisut metsik loodus, koos loomade ja lind...

Kuhu ma täna õhtuks maandun

Kui juba enne reisi algust nii paljulubavad äpardused aset leiavad, siis tõotab tulla vägev seiklus. See, et ma Helsingi asemel Dublinisse lendan, selgus alles mõned tunnid enne kodu-uksest välja astumist. Finnair oli salaja lennu tühistanud ja jätnud selle kohta igasuguse info saatmata.  Muidugi oleks võinud kodus lilli edasi pildistada, aga 72 tundi kehtiv test oli juba tehtud. Kooliaeg tuli meelde, et teed aga muudkui teste ja siis hoiad hinge kinni, kuna ja kuidas õpetaja seda hinnata suvatseb. Õnneks sain testi arvestatud, aga teist korda seda enam teha ei tahaks.  Teadmiseks ütlen, et praegusel ajal võib juba ka kurku loputada nina surkimise asemel. Teeb sama välja, sest kui hästi läheb, antakse templiga paber kätte ja kui täidad lisaks veel mõned paberid ära just nagu nõuka-ajal, võidki katsetama minna, kas üle võõra riigi läve lastakse. Niisiis, pidime 72 tunni jooksul mingisugusesse sihtpunkti jõudma ja ideaalsel juhul seekord Portugali. Õie leidis õnneks kibekähku uu...

Portugal ja camino

 Lissabonis on ringi trambitud ka ja saabubki aeg camino jaoks. Miks mul caminole vaja minna on, mida ma sinna ära kaotasin?  Sellega, et "kõik käivad", ei saa palverännuteed ära põhjendada. Enamus siiski selliseid radu ei käi. Aga just, et teha midagi, mida kõik teised ei tee, on juba tõele lähemal. Üsna igavavõitu vastus on, et lähen järele uurima, millisest puust või muust materjalist mina tehtud olen.  Astun harjumuspärastest kingadest välja ja vaatlen iseenda unikaalseid jälgi. Leian ennast olevat ilmselgelt liiga vana/noor/kole/ilus/sõbralik/ülbe, et peaksin ööpäevaringselt pingutama kellelegi meeldida või mitte meeldida. Nii et nüüd algab aeg, ruum ja Tee minu enda maitse järele. Teekond hakkas endast märku andma kohe pärast Teele mineku otsuse tegemist. Kasvas välja teadmine, et Algab Minu Oma Rada. Ehk AMOR. Kui ilus. Ja päevad ei olnudki enam igavad. Tegelikult on kõik iseenda jaoks käidud reisid omamoodi caminod. Teekonnad. Palverännuteed. Oma Rajad. Iga reisim...