Otse põhisisu juurde

Tabarca on üks ülitilluke Hispaania saar

Tabarca asub Alicante lähedal ja kõige parem on sinna saada Santa Pola sadamast. Viivad nii kiirpaadid kui ka katamaraanid, umbes 15-30 min sõitu. 10 eur edasi-tagasi. Piletit ei maksa ära kaotada, ma ei märganud, et saarel oleks neid kusagil müüdud. Rahvast muudkui voorib mandri ja saare vahet, meresõit on vahva ja saar on maru kena. Ja kliima on suvel tohutu kuum.

Saar on umbes 2 km pikk, ühes otsas on väike linnake, mõned tänavad ainult, ja teises otsas kõrb. Tiiruta ringi palju selle kuumaga jõuad. Linnake on väga kena, võtsin öömaja, võti keeras ja mingeid probleeme ei olnud. Hind ka 2,5 korda kõrgem kui Alicante omal. Aga nagu paradiisis ole. Väga hästi magasin.


Hommikul vaatasin päikesetõusu ära ja kell 8 läksin ujuma, enne kui see hull turistikamp laevaga jälle kohale tuuakse. Kogu meri minu päralt ainult. Üks koeraga jalutaja lehvitas mulle (no sest ümberringi rohkem kedagi ei olnud) ja siis näitas koerale vist et nää keegi ujub öösel külmaga. Koer jäi ka mind vahtima. Misasja. Juba kl 9 hakkas ju rahvast randa kogunema. Ma olin vees kuni mingi kala mind jalast hammustas. Vastikud teravad hambad. Siis läksin teises kohas vette. Ja jälle. See seletab, mida kõik need snorgeldajad vahivad.

Hommikul liivarand veel inimtühi.


Ja kui ei taha päeval olla jutukate inimeste vahele litsutud, siis võib vabalt turnida mööda kivist saarepoolt, saada neil kividel lebades tõeliselt kuuma laavakivi massaazi, ja lesida vees kivide vahel. Paljud snorgeldasid.





Keset kõrbe prügikastid.



Supervahva saar. Kindlasti tasub minna. Juulis maru palav ja maru palju rahvast, aga rahvas enamasti kõik liivarannas ja restoranides. Nii et kivisel alal ei ole suurt küünarnukitunnet. Suvehilpe, kübaraid ja plätasid sai ka osta, juhul kui olid sattunud tulema liiga paksude riietega. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Armas kaasteeline!

Vahva Sind siin kohata! Mõni sõna minust ja mida siit leida. Mina soovin, et mu elu on reisikirev. Ja ma soovin unistuste asemel plaane. Unistustel pole häda midagi, aga kui need lennupiletiteks vormuvad, hakkab põnevaid asju juhtuma. Reisimine on minu kirg ja sõltuvus ja reisipisiku vastu pole õnneks ühtegi tabletti ega tinktuuri leiutatud. Hirm on põhiline tegur, mis seda pisikut peletab, hirme aga ei tasu liiga tõsiselt võtta. Mõnikord, kui mõtted ja tunded on olnud hallid nagu suurem osa rõivapoe valikut tänasel päeval, on aeg-ajalt õnneks leidunud ikka keegi, kes on öelnud: "Kas tead, et ühe ookeani taga asub maa, mis on nii vahva, et sa peaksid otsekohe sinna minema!" või: "Meie igatahes läheme Viie küla maale, tuled ka?" või: "Nojah, ostame siis sulle need lennupiletid kohe ära." Sellistel hetkedel ma tean, et kui jääksin mingisuguse väljamõeldud põhjuse tõttu maha, kahetseksin seda elu lõpuni. Mulle meeldib pisut metsik loodus, koos loomade ja lind...

Kuhu ma täna õhtuks maandun

Kui juba enne reisi algust nii paljulubavad äpardused aset leiavad, siis tõotab tulla vägev seiklus. See, et ma Helsingi asemel Dublinisse lendan, selgus alles mõned tunnid enne kodu-uksest välja astumist. Finnair oli salaja lennu tühistanud ja jätnud selle kohta igasuguse info saatmata.  Muidugi oleks võinud kodus lilli edasi pildistada, aga 72 tundi kehtiv test oli juba tehtud. Kooliaeg tuli meelde, et teed aga muudkui teste ja siis hoiad hinge kinni, kuna ja kuidas õpetaja seda hinnata suvatseb. Õnneks sain testi arvestatud, aga teist korda seda enam teha ei tahaks.  Teadmiseks ütlen, et praegusel ajal võib juba ka kurku loputada nina surkimise asemel. Teeb sama välja, sest kui hästi läheb, antakse templiga paber kätte ja kui täidad lisaks veel mõned paberid ära just nagu nõuka-ajal, võidki katsetama minna, kas üle võõra riigi läve lastakse. Niisiis, pidime 72 tunni jooksul mingisugusesse sihtpunkti jõudma ja ideaalsel juhul seekord Portugali. Õie leidis õnneks kibekähku uu...

Portugal ja camino

 Lissabonis on ringi trambitud ka ja saabubki aeg camino jaoks. Miks mul caminole vaja minna on, mida ma sinna ära kaotasin?  Sellega, et "kõik käivad", ei saa palverännuteed ära põhjendada. Enamus siiski selliseid radu ei käi. Aga just, et teha midagi, mida kõik teised ei tee, on juba tõele lähemal. Üsna igavavõitu vastus on, et lähen järele uurima, millisest puust või muust materjalist mina tehtud olen.  Astun harjumuspärastest kingadest välja ja vaatlen iseenda unikaalseid jälgi. Leian ennast olevat ilmselgelt liiga vana/noor/kole/ilus/sõbralik/ülbe, et peaksin ööpäevaringselt pingutama kellelegi meeldida või mitte meeldida. Nii et nüüd algab aeg, ruum ja Tee minu enda maitse järele. Teekond hakkas endast märku andma kohe pärast Teele mineku otsuse tegemist. Kasvas välja teadmine, et Algab Minu Oma Rada. Ehk AMOR. Kui ilus. Ja päevad ei olnudki enam igavad. Tegelikult on kõik iseenda jaoks käidud reisid omamoodi caminod. Teekonnad. Palverännuteed. Oma Rajad. Iga reisim...