Otse põhisisu juurde

Treviso tiramisu. Lendan lõunasse

 

Tiramisu oli Treviso vaatamisväärsuste nimekirjas ja Tartu-Tallinn bussis ma olin suht kindel, et seda sööma ma nüüd küll ei satu. Googelmoogel varjas minu eest fakti, et Treviso lennujaama eest viib buss veerand tunniga Trevisosse. Veneetsia jäi lihtsalt liiga kaugele ja õhtul pidi minema järgmine lend.


Vaatasimegi ära tähtsamad vaatamisväärsused, mis on linnamüür, kanal, katedraal, senjooride väljak ja kitsad tänavad ning tiramisu. Väga tšilli meeleoluga vanalinn, sügisel vähe turiste, rahulik kulgemine, ilusad butiigid Itaalia kaubaga, ajaloohõngulised ja väljamaa-hõngulised tänavad, kohvikud, teenindajad naeratavad ja üldse sõbralik olustik. Ilm ka kena, ilmselt umbes 33 kraadi sooja, T-särgi-ilm oktoobrikuus. Võiks siin täiesti elada mõnda aega. 


Katedraal seestpoolt.



Ülevaadatud vaatamisväärsused on ära märgitud.

Väga mõnus, võrreldes Tallinna, ilma, linna ja selle lennujaamaga. Lennujaamas soriti Külli kott läbi, 2 küüneviili leiti üles, mõõdeti joonlauaga ära, öeldi, et on 6,5 cm pikad, mis on ilmselgelt pikemad kui 6 cm, ja visati ära. Mitu korda valgustati veel kotti läbi, viidi isegi mingisse teise ruumi, aga rohkem enam jah, ei leitudki midagi kriminaalset. Saime ka teada, et geel on tegelikult vedelik. Geel-vedelikul vedas rohkem kui ühe teise turisti geel-vedelikel,  millede maailmaränd lõppes ka Tallinnaga ära. 

Samas, mulle seekord ei tehtudki seda paberiga ülepuhastamist, et ega ma pole end mingi narkotolmuga üle puistanud või nii, ja mu pikk juuksenõel jäi ka alles, mis on vähemalt 2x6 cm pikk. 

Treviso kitsas tänav.

Purskkaev.

Kanal.


Värvilised riided.

Treviso lennujaamas oli tööl ikka seesama mustakarvaline koer, kes eelmine kord, nii et hea, et lihapirukaid ei olnud kotis. Koer on seal õnneks maru sõbralik, kuigi rihmaga kinnitatud relvastatud turvamehe külge.

Ühesõnaga, oli täna vast päev. Üle 20 tunni ringi sahmitud, higistatud ja ilma nähtud. Hommikul ärkasin kell 5, et enne minemalendu mõned tööasjad ära teha ja nüüd on juba kõvasti üle südaöö. Edaspidi räägingi, kuhu õhtuks maandusin, aga siin on sama soe ja veinipudel aidati ka lahkesti lahti teha.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Armas kaasteeline!

Vahva Sind siin kohata! Mõni sõna minust ja mida siit leida. Mina soovin, et mu elu on reisikirev. Ja ma soovin unistuste asemel plaane. Unistustel pole häda midagi, aga kui need lennupiletiteks vormuvad, hakkab põnevaid asju juhtuma. Reisimine on minu kirg ja sõltuvus ja reisipisiku vastu pole õnneks ühtegi tabletti ega tinktuuri leiutatud. Hirm on põhiline tegur, mis seda pisikut peletab, hirme aga ei tasu liiga tõsiselt võtta. Mõnikord, kui mõtted ja tunded on olnud hallid nagu suurem osa rõivapoe valikut tänasel päeval, on aeg-ajalt õnneks leidunud ikka keegi, kes on öelnud: "Kas tead, et ühe ookeani taga asub maa, mis on nii vahva, et sa peaksid otsekohe sinna minema!" või: "Meie igatahes läheme Viie küla maale, tuled ka?" või: "Nojah, ostame siis sulle need lennupiletid kohe ära." Sellistel hetkedel ma tean, et kui jääksin mingisuguse väljamõeldud põhjuse tõttu maha, kahetseksin seda elu lõpuni. Mulle meeldib pisut metsik loodus, koos loomade ja lind...

Kuhu ma täna õhtuks maandun

Kui juba enne reisi algust nii paljulubavad äpardused aset leiavad, siis tõotab tulla vägev seiklus. See, et ma Helsingi asemel Dublinisse lendan, selgus alles mõned tunnid enne kodu-uksest välja astumist. Finnair oli salaja lennu tühistanud ja jätnud selle kohta igasuguse info saatmata.  Muidugi oleks võinud kodus lilli edasi pildistada, aga 72 tundi kehtiv test oli juba tehtud. Kooliaeg tuli meelde, et teed aga muudkui teste ja siis hoiad hinge kinni, kuna ja kuidas õpetaja seda hinnata suvatseb. Õnneks sain testi arvestatud, aga teist korda seda enam teha ei tahaks.  Teadmiseks ütlen, et praegusel ajal võib juba ka kurku loputada nina surkimise asemel. Teeb sama välja, sest kui hästi läheb, antakse templiga paber kätte ja kui täidad lisaks veel mõned paberid ära just nagu nõuka-ajal, võidki katsetama minna, kas üle võõra riigi läve lastakse. Niisiis, pidime 72 tunni jooksul mingisugusesse sihtpunkti jõudma ja ideaalsel juhul seekord Portugali. Õie leidis õnneks kibekähku uu...

Portugal ja camino

 Lissabonis on ringi trambitud ka ja saabubki aeg camino jaoks. Miks mul caminole vaja minna on, mida ma sinna ära kaotasin?  Sellega, et "kõik käivad", ei saa palverännuteed ära põhjendada. Enamus siiski selliseid radu ei käi. Aga just, et teha midagi, mida kõik teised ei tee, on juba tõele lähemal. Üsna igavavõitu vastus on, et lähen järele uurima, millisest puust või muust materjalist mina tehtud olen.  Astun harjumuspärastest kingadest välja ja vaatlen iseenda unikaalseid jälgi. Leian ennast olevat ilmselgelt liiga vana/noor/kole/ilus/sõbralik/ülbe, et peaksin ööpäevaringselt pingutama kellelegi meeldida või mitte meeldida. Nii et nüüd algab aeg, ruum ja Tee minu enda maitse järele. Teekond hakkas endast märku andma kohe pärast Teele mineku otsuse tegemist. Kasvas välja teadmine, et Algab Minu Oma Rada. Ehk AMOR. Kui ilus. Ja päevad ei olnudki enam igavad. Tegelikult on kõik iseenda jaoks käidud reisid omamoodi caminod. Teekonnad. Palverännuteed. Oma Rajad. Iga reisim...