Otse põhisisu juurde

Mallorca tähelinn Alcudia

 Mallorcal on kes teab kui palju tuhandeid aastaid ajalugu. Käisime Alcudiat avastamas ja leidsime, et see on olnud tähelinn. Uurige ise järele, mida see tähendab.

Tänapäeval on Alcudiast saanud kenade butiikide ja restoranide linn. Kelner väljendas meile ohhoo-ga tunnustust korralikult tühjaks söödud taldrikute eest. Nälg oli ikka päris suur pärast mere äärsest Port d'Alcudiast siia traavimist. 



Tänane päev algas üldse Palmas, kus me otsisime bussijaama, leidsime selle (maa alt), otsisime õiget bussi, leidsime selle ka, ja sõitsime saare ühest otsast teise, milleks kulus 1 tund.

Majutasime end apartementi ära ja avastasime, et siin on kõik eluks vajalik olemas, nõud, 🍷, pliit, rõdu jne, jne, väga maitsekas kõik, 2-le 3-ks ööks 202 euri, arvutage ise, mida Eestis selle eest saab. Randa paar minutit jalutamist, sinna kõigepealt läksimegi. 

Liivarand türkiissinise mereveega, maru palav oktoobrikuu suvepäev. Fotod teen vast edaspidi.

Seejärel läksimegi Alcudia vanalinna vaatama.  Ajaloo kihte on põnev uurida.

Kasse kohtasime ka.





Taimed rohelised ja lopsakad, kuivamisest pole mingeid märke. Kaktused ka lopsakad.

Järjekordne päev, mil ei jõudnud kõike ilu ära vaadatagi. Pimedas tagasi kihutades ostsime Mercadonast miskit sööki ja edasi minnes avastasime, et Agromartist oleks saanud hoopis paremat. Aga no kus sa tead. Vaat kuidas Palmas turuga läks. 

Homseks oli ka alguses plaan, et võtame aeglasemalt, aga nüüdseks on järgmised päevad ka juba tihedalt ära planeeritud, lisaks ma arvan, et on ka plaan B ja plaan C.

Näis, kuidas edasi kulgeb. Ööseks paneme jalad padjavirnale, ehk nad annavad siis päevase piinamise andeks. Ma arvan, et täna oli tegelikult reede ja 13, aga blogi siin minu arvamust miskipärast ei jaga.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Armas kaasteeline!

Vahva Sind siin kohata! Mõni sõna minust ja mida siit leida. Mina soovin, et mu elu on reisikirev. Ja ma soovin unistuste asemel plaane. Unistustel pole häda midagi, aga kui need lennupiletiteks vormuvad, hakkab põnevaid asju juhtuma. Reisimine on minu kirg ja sõltuvus ja reisipisiku vastu pole õnneks ühtegi tabletti ega tinktuuri leiutatud. Hirm on põhiline tegur, mis seda pisikut peletab, hirme aga ei tasu liiga tõsiselt võtta. Mõnikord, kui mõtted ja tunded on olnud hallid nagu suurem osa rõivapoe valikut tänasel päeval, on aeg-ajalt õnneks leidunud ikka keegi, kes on öelnud: "Kas tead, et ühe ookeani taga asub maa, mis on nii vahva, et sa peaksid otsekohe sinna minema!" või: "Meie igatahes läheme Viie küla maale, tuled ka?" või: "Nojah, ostame siis sulle need lennupiletid kohe ära." Sellistel hetkedel ma tean, et kui jääksin mingisuguse väljamõeldud põhjuse tõttu maha, kahetseksin seda elu lõpuni. Mulle meeldib pisut metsik loodus, koos loomade ja lind...

Kuhu ma täna õhtuks maandun

Kui juba enne reisi algust nii paljulubavad äpardused aset leiavad, siis tõotab tulla vägev seiklus. See, et ma Helsingi asemel Dublinisse lendan, selgus alles mõned tunnid enne kodu-uksest välja astumist. Finnair oli salaja lennu tühistanud ja jätnud selle kohta igasuguse info saatmata.  Muidugi oleks võinud kodus lilli edasi pildistada, aga 72 tundi kehtiv test oli juba tehtud. Kooliaeg tuli meelde, et teed aga muudkui teste ja siis hoiad hinge kinni, kuna ja kuidas õpetaja seda hinnata suvatseb. Õnneks sain testi arvestatud, aga teist korda seda enam teha ei tahaks.  Teadmiseks ütlen, et praegusel ajal võib juba ka kurku loputada nina surkimise asemel. Teeb sama välja, sest kui hästi läheb, antakse templiga paber kätte ja kui täidad lisaks veel mõned paberid ära just nagu nõuka-ajal, võidki katsetama minna, kas üle võõra riigi läve lastakse. Niisiis, pidime 72 tunni jooksul mingisugusesse sihtpunkti jõudma ja ideaalsel juhul seekord Portugali. Õie leidis õnneks kibekähku uu...

Portugal ja camino

 Lissabonis on ringi trambitud ka ja saabubki aeg camino jaoks. Miks mul caminole vaja minna on, mida ma sinna ära kaotasin?  Sellega, et "kõik käivad", ei saa palverännuteed ära põhjendada. Enamus siiski selliseid radu ei käi. Aga just, et teha midagi, mida kõik teised ei tee, on juba tõele lähemal. Üsna igavavõitu vastus on, et lähen järele uurima, millisest puust või muust materjalist mina tehtud olen.  Astun harjumuspärastest kingadest välja ja vaatlen iseenda unikaalseid jälgi. Leian ennast olevat ilmselgelt liiga vana/noor/kole/ilus/sõbralik/ülbe, et peaksin ööpäevaringselt pingutama kellelegi meeldida või mitte meeldida. Nii et nüüd algab aeg, ruum ja Tee minu enda maitse järele. Teekond hakkas endast märku andma kohe pärast Teele mineku otsuse tegemist. Kasvas välja teadmine, et Algab Minu Oma Rada. Ehk AMOR. Kui ilus. Ja päevad ei olnudki enam igavad. Tegelikult on kõik iseenda jaoks käidud reisid omamoodi caminod. Teekonnad. Palverännuteed. Oma Rajad. Iga reisim...