Hommikul kukkus üks kukk kirema ega jäänud enam vait. Kell oli 6 ja me ärkasimegi jälle üles. Siinkandis polegi EL ära reglementeerinud, mitu korda tohib kireda. Ja kas üldse tohib.
Minule siia blogisse kukk aga just sobib.
Edasi oli menüüs vihm, mets ja põllud. Ja veelkord sama. Ja veel. Lõputult.
Mesitarud:
Üks kihutas möödagi:
Väga lahedad suured puud:
Pärast lõunat jõudsin Carrapateirasse, leidsin kasse aga mitte broneeritud öömaja.
Poodi, mis pühapäeval avatud oleks, ka ei leidnud.
Õhtusöögiks tomatine külmsupp:
Öömaja ilmus lõpuks siiski lagedale ja oli taas mõnus ja puhas.
Kommentaarid
Postita kommentaar