Hommikul läksime rongiga sõitma, nägime veel Portugali ilusat, pisut päikesepõletust saanud maastikku, ja loksusime Farosse kohale. Faro on juba suur ja lärmakas linn, nii mõnus kui väikestes külades, siin enam ei ole. Hostelis ei antud ka käterätte. Suurlinna värk. Lõunat aga saime süüa katusel! Ma mõtlen, päris katusel kohe: Lõunasöök ise: Ploomid on maru head. Toidust veel niipalju, et teel Lagose rongijaama (et Farosse sõita), poleks me tähelegi pannud, et üks tilluke kohvik on juba nii varahommikul avatud, kui müüjanna poleks koos ühe vanaprouaga kohviku ees jutu ajanud. Astusime sisse ja avastasime, et värsked saiakesed olid juba saabunud. Mmm, kui head ja suured! Varahommikul Lagoses: Portugal on minu arvates jätkuvalt Euroopa parimate kookide ja muu toidu, samuti ka parima kliima, kauneima looduse (pluss ookean!!!) ja sõbralike inimestega maa. Muidu tundub Faro päris kena, ei saa kurta. Lärmiga pole tegelikult lihtsalt enam harjunud ja hostel on kesklinna...
Maailm on värvikirev ja me kõik reisime oma isiklikul eluteel. Loodan, et leiad minu maailma külla tulles eest mõned uued infokillud ja inspiratsioonisädemed!