Vaikne ookean paistab üleval vasakul.
Nuwara Elya ja Negombo vahe peaks olema umbes 157 km. Sõitsime seda maad 6 tundi, kusjuures ilma vaatamisväärsuste juures peatumata. Õnneks olime vaatamisväärsused juba siia sõites ära näinud. Alguses püüdis juht küll iga vaate, eukalüptipuu, teefaktory ja kose juures peatuda, aga no ma tahtsin juba kangesti kohale jõuda.
Raghu organiseeris minibussi koos autojuhiga, ja väga hästi tegi, sest busside või rongidega, kuna ja kas me üldse kohale oleksime jõudnud. Lisaks et siis poleks vahepeal pissile saanudki. Eile oli taksoteenus 32 tuhat ruupiat, täna juba 36 tuhat. Vast oli tipp juurde arvutatud, aga nii siin hinnad kujunevadki. Autojuht oli ise ka 6 tunni pärast nii tüdinud, ei hakanud raha üle lugema ja tegi minekut. Siiski, tubli poiss oli.
See minibuss logises ja hüples tuk tukide, motikate, suurte veoautode, busside jne vahel ja tee, ma ei mäleta eelmisest sõidust, et see nii kurviline oli. Autode vahele jäävatele millimeetritele pööras tähelepanu vali tuututamine. Sõidukiirus 0-40 km vast. Sri Lanka maanteede tossuhais voogas akendest vabalt näkku.
Ühesõnaga, küll on hea olla voodis pikali, tuul ei ulu kõrvus ja on vaikne. Negombo tänavatel, ma kuulen, käib tohutu mürgel ikka edasi.
See kohalik toit, mida ma eile sõin, keha otsustas, et see siiski minule seedimiseks ei sobi ja üritas sellest öösel vabaneda. Majaperenaine andis mulle kaasa taimeleotise, mis oleks pidanud südamepöörituse vastu aitama. Väga kena temast. Kange koirohi, tundub mulle. Ei soovita kellelegi südamepööritusega lasta end 6 tundi raputada ja loksutada. Aga natuke vaikust ja rahu, kamaluga söetablette ja hakkabki parem.
Nuwara Eliya loomad.
Kommentaarid
Postita kommentaar