Ayurveda ja Sigirya Lion Rock

 

Täna hommikul startisime koos autojuhiga Sigirya poole. Teel küsis juht, kas me maitsetaimede aeda tahame vaatama minna. No kes ei tahaks. Et ehk saab tseiloni kaneeli. Aiaväravas haaras meist kinni üks Ayurveda herbalist ja 2 Ajurveda massasööri. Saime teada, mis põnevaid segusid maitseainetest kokku segada annab, nägime taimi, läbisime mitmeid inimkatseid, näiteks mingi kreemiga karvaeemaldamise protseduuri, saime kaneelikoort närida, ja ka Ayurveda seljamassaaži mingi õliga.

Üks kraabib kaneelikoort.

 Sri Lankal elades peaks olema dollarite munemise võime või midagi sellist. Iga samm maksab. Srilankalased armastavad väga abistada teisi inimesi, põhiliselt vabaneda neil dollaritest ja ruupiatest. Kõik mu dollarid jäid sinna Ayurveda poodi ja niigi tuli mõned potsikud kotist välja võtta, kuna ületasid mu dollaripiiri. Sellega siis on ühelpool. Homme sööme mangosid, mis on odavad.

Ruupiatest rääkides - raske on olla miljonär, sest sa ei suuda kokku arvutada, kui palju sul raha on. Linnu pildiga ruupiaid kulub kõige rohkem igale poole, ja need on kõige suuremad, mis mul on.

Nägime ka üht vana tamili templit. Seal oli väga hea energeetika. Ja veidrad kujud ning kenad laemaalingud. Keegi andis pühitsetud banaani ja viinamarja.

No ja süüa saime taas buffees, väga palju erinevate riiside, karride ja kõikvõimalike tundmatute viljade degusteerimist. Nad kohe oskavad maitseaineid hästi kasutada.

Sigiriya Lion Rock ehk Lõvikaljul oli kunagi olnud lõvikujuline pea, mis nüüdseks on küljest kukkunud. Ma tegelikult ei usu seda pea-muinasjuttu ja seda, kelle käest kuningad niisuguse mäe omastasid, ja mis see üldse varasemalt oli, tuleb ka veel uurida. 

No ja astmeid sinna kalju otsa 1222. Külli trampis need kõik läbi, ma hiilisin hullematest kõrvale. 

Kohalikku giidi me maha raputada ei suutnud, ja tegelikult temast oligi abi, sest õhtul pimedas me poleks õiget tagasiteed suutnud üles leidagi. Lisaks ilmus kuskilt veel mingi abiline välja, kes tahtis kogu aeg kätt ulatada. Ja lõpuks tahtsid mõlemad noid linnuga pabereid, rohkem kui alguses kokku lepitud. Giidide eluiga polevat väga pikk. Astmed ei ole turvalised ja maru kuum on seal.

Kogu see seiklemine kestis umbes 12,5 tundi, sest sõidukiirus maanteel on 20-40 km/t, mõnikord harva 55. Sõiduridasid tekib sujuvalt 1 kuni 3 kuni 4. Kui kaks suurt bussi kõrvuti vastu tulevad, siis on veits küsimärk. Ja et kuidas kõik need motikad kõige muu vahele ikkagi mahuvad.