Otse põhisisu juurde

Teide rahvuspargi matkarajad



Isand El Teide kutsus meid tagasi, nii et täna sõitsime teda uuesti vaatama. Liinibussid on siin palju mugavamad kui Lux Express ja sõidavad hoopis sujuvamalt ka. 

(Õhtul serpentiini mööda taas alla tulles ei läinud suure bussi pidurid kärssama ka nagu eile Evelyni ja Anti minibussil).

Plaanisin bussisõidu ajal osta internetist gondli piletid Teidele, aga neid ei saanudki. Bussijuht ütles, et suure tuule tõttu gondel ei sõida. Tulime siis külastuskeskuse juures maha ja seiklesime tunnikese niisama okastaimede vahel kuni avastasime matkarajad.

Ebamaine maastik. Tahkunud mitmevärviline laava. Tuul oli nii kõva, et tahtis kaamera minema viia, rääkimata riietest ja iseendast. Kui gondliga sinna üles sõita, siis tuleks pikad püksid jalga panna. Müts ja jope on ka hädavajalikud. Meil oli palju tuuldumiselamusi.




Teide rahvuspargis on tegelikult palju kenasid, erineva pikkusega radasid. Siin võiks seigelda nädalaid. Või kuid. Nii head, kerget enesetunnet pole ammu olnud. Kui üldse kunagi. 
Olime tõenäoliselt 2712 m kõrgusel merepinnast. Tõuse või lendu ilma tuuletagi.


Teide paistab. Teerada on vulkaanilisest tuhast. Pärast sai sokkidest tuhka välja raputada.


Laavakivist müüri varjus oli natuke soojem.


Taimed, kivimid ja rajad.



Nii purskab vulkaan.



Värske apelsinimahl puuviljadega ja õunakook espressoga. Kui hea!


Õhtul jälle ookeani rannikul tagasi ja bussist välja astudes oli ilm taas oioi kui soe! Kiiresti pikad riided seljast ja suve nautima. 

Õige Aloe Vera on kollaste õitega. Ma pean seda pidevalt näole ja kätele määrima. Mingi kuuenda järgu põletus juba. Kübara serv ei ole piisavalt lai.


Tuvipaar on ka pulmareisilt tagasi. Tuviproua libises elegantselt, kogemata ja mitu korda rõdupiirdelt toidulauale. Ega saanudki aru, miks ta tuppa ei tohi minna. Nad vist natuke solvuvad kui meie restoran neid ei teeninda ja käivad konkurentide juures söömas.


Puhkamist on siin varahommikust hilisõhtuni nii palju, et polegi aega teile pikki kirju kribada. Casanova liköör puuviljadega ka veel peale päikeseloojangut nautida. Erinevalt orjaelust on siin päriselu. Mõnusat õhtut teilegi!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Armas kaasteeline!

Vahva Sind siin kohata! Mõni sõna minust ja mida siit leida. Mina soovin, et mu elu on reisikirev. Ja ma soovin unistuste asemel plaane. Unistustel pole häda midagi, aga kui need lennupiletiteks vormuvad, hakkab põnevaid asju juhtuma. Reisimine on minu kirg ja sõltuvus ja reisipisiku vastu pole õnneks ühtegi tabletti ega tinktuuri leiutatud. Hirm on põhiline tegur, mis seda pisikut peletab, hirme aga ei tasu liiga tõsiselt võtta. Mõnikord, kui mõtted ja tunded on olnud hallid nagu suurem osa rõivapoe valikut tänasel päeval, on aeg-ajalt õnneks leidunud ikka keegi, kes on öelnud: "Kas tead, et ühe ookeani taga asub maa, mis on nii vahva, et sa peaksid otsekohe sinna minema!" või: "Meie igatahes läheme Viie küla maale, tuled ka?" või: "Nojah, ostame siis sulle need lennupiletid kohe ära." Sellistel hetkedel ma tean, et kui jääksin mingisuguse väljamõeldud põhjuse tõttu maha, kahetseksin seda elu lõpuni. Mulle meeldib pisut metsik loodus, koos loomade ja lind...

Kuhu ma täna õhtuks maandun

Kui juba enne reisi algust nii paljulubavad äpardused aset leiavad, siis tõotab tulla vägev seiklus. See, et ma Helsingi asemel Dublinisse lendan, selgus alles mõned tunnid enne kodu-uksest välja astumist. Finnair oli salaja lennu tühistanud ja jätnud selle kohta igasuguse info saatmata.  Muidugi oleks võinud kodus lilli edasi pildistada, aga 72 tundi kehtiv test oli juba tehtud. Kooliaeg tuli meelde, et teed aga muudkui teste ja siis hoiad hinge kinni, kuna ja kuidas õpetaja seda hinnata suvatseb. Õnneks sain testi arvestatud, aga teist korda seda enam teha ei tahaks.  Teadmiseks ütlen, et praegusel ajal võib juba ka kurku loputada nina surkimise asemel. Teeb sama välja, sest kui hästi läheb, antakse templiga paber kätte ja kui täidad lisaks veel mõned paberid ära just nagu nõuka-ajal, võidki katsetama minna, kas üle võõra riigi läve lastakse. Niisiis, pidime 72 tunni jooksul mingisugusesse sihtpunkti jõudma ja ideaalsel juhul seekord Portugali. Õie leidis õnneks kibekähku uu...

Portugal ja camino

 Lissabonis on ringi trambitud ka ja saabubki aeg camino jaoks. Miks mul caminole vaja minna on, mida ma sinna ära kaotasin?  Sellega, et "kõik käivad", ei saa palverännuteed ära põhjendada. Enamus siiski selliseid radu ei käi. Aga just, et teha midagi, mida kõik teised ei tee, on juba tõele lähemal. Üsna igavavõitu vastus on, et lähen järele uurima, millisest puust või muust materjalist mina tehtud olen.  Astun harjumuspärastest kingadest välja ja vaatlen iseenda unikaalseid jälgi. Leian ennast olevat ilmselgelt liiga vana/noor/kole/ilus/sõbralik/ülbe, et peaksin ööpäevaringselt pingutama kellelegi meeldida või mitte meeldida. Nii et nüüd algab aeg, ruum ja Tee minu enda maitse järele. Teekond hakkas endast märku andma kohe pärast Teele mineku otsuse tegemist. Kasvas välja teadmine, et Algab Minu Oma Rada. Ehk AMOR. Kui ilus. Ja päevad ei olnudki enam igavad. Tegelikult on kõik iseenda jaoks käidud reisid omamoodi caminod. Teekonnad. Palverännuteed. Oma Rajad. Iga reisim...