Isand El Teide kutsus meid veelkord külla. Läksime. Kordan, et mägedes on ülihea ja kerge olla. Kui sul ei ole rasket seljakotti ja kui ei ladista vihma. Minge kindlasti mägedesse kui vähegi võimalik. Ma usun, et mäekogemus võib muuta elu. Minge ja kontrollige järele.
3555 meetri kõrgusel ma tundsin küll, et mul on süda. Süda tuksub. Põhiliselt aga oli vaimustus. Mäed ümberringi, nii vahva. Mina ja mäed, mäed ja mina, juhhõissa!
Eelmine kord köisraudtee Teidele kõva tuule tõttu ei läinud. Tänaseks oli tuul järele andnud, aga klaaskapi pileteid Teide tippu internetist osta ei saanud, otsas. Kunagi ei tea ka, kas see klaaskapp liigub või mitte. Kasutasime siis Olavi abi. Temal oli pileteid. Piletitega kaasnes ekskursioon. Oli täiesti informatiivne ja sõitsime taaskord vulkaani vanale kraatrile tiiru peale ning ronisime siia-sinna üles.
Seejärel uhasime klaaskapiga mäkke. Sealt edasi päris tipuni jääb u 200 meetrit veel minna, aga selleks peab mäepileti ostma mitu kuud ette ja selle lühikese maa läbimiseks kulub tunde ja tunde. Kui klaaskapiga ei taha sõita, siis ronid ka terve päeva sinna üles. Giid Gediminas ütles, et tema seda teed teist korda elu jooksul kindlasti enam ette ei võta. 200 meetrit on mägedes uskumatult pikk maa. Ma ei soovi teada saada, kui pikk täpselt.
Üleval võis olla 8 kraadi sooja, mu meelest lubati nulli ringis, aga juhtus olema maru soe. Seda ei tea kunagi ette. Eelmine kord tahtis juba jalamil tuul lendu viia. Jope on kohustuslik. Mul olid villased sokid ka.
Teidel oleme külas käinud nüüd 3 korda. Kui kellelegi rääkida, et käisin tuhamäge 3 korda vaatamas, sest mulle hullupööra meeldib, no ma ei tea, kas keegi mõistaks.
Vahepeatus oli Vilaflori külas, samuti üks kena koht. Mul on tunne, et kui veepudel tõmbub mäkke sõites ja lennukiga lennates kortsu, siis ehk teeb põis sedasama. Alla tulles polnud üldse nii palju peatusi vaja kui ülespoole minnes.
Kokkuvõtteks, oli see vast päev. Ma pole varem vist kunagi ilma lennukita nii kõrgel olnud. Teide pidavat tossu välja ajama ja mõned kivimid on väävlikollased. Vulkaanilistest kivimitest maastik on väga kena.
Mitmeid filme olevat ka siinkandis tehtud, kui on tarvis nt Marsi maastikku või tulnukate rünnakut filmida. Praegugi pidavat mingid võtted käima.
Mägedes on nii palju matkaradu, et mul kulub siin kuid, ning saapaid, vabalt.
Ja Orotava oru veinid. Keegi on sundinud viinamarju neil kivimitel kasvama. Kerge see ei ole.
Kommentaarid
Postita kommentaar