Otse põhisisu juurde

3555 meetrit pealpool merepinda

 

Isand El Teide kutsus meid veelkord külla. Läksime. Kordan, et mägedes on ülihea ja kerge olla. Kui sul ei ole rasket seljakotti ja kui ei ladista vihma. Minge kindlasti mägedesse kui vähegi võimalik. Ma usun, et mäekogemus võib muuta elu. Minge ja kontrollige järele.



Väävlirikas kivim. Kivimeid oli mitmevärvilisi.


3555 meetri kõrgusel ma tundsin küll, et mul on süda. Süda tuksub. Põhiliselt aga oli vaimustus. Mäed ümberringi, nii vahva. Mina ja mäed, mäed ja mina, juhhõissa!

Eelmine kord köisraudtee Teidele kõva tuule tõttu ei läinud. Tänaseks oli tuul järele andnud, aga klaaskapi pileteid Teide tippu internetist osta ei saanud, otsas. Kunagi ei tea ka, kas see klaaskapp liigub või mitte. Kasutasime siis Olavi abi. Temal oli pileteid. Piletitega kaasnes ekskursioon. Oli täiesti informatiivne ja sõitsime taaskord vulkaani vanale kraatrile tiiru peale ning ronisime siia-sinna üles.

 Seejärel uhasime klaaskapiga mäkke. Sealt edasi päris tipuni jääb u 200 meetrit veel minna, aga selleks peab mäepileti ostma mitu kuud ette ja selle lühikese maa läbimiseks kulub tunde ja tunde. Kui klaaskapiga ei taha sõita, siis ronid ka terve päeva sinna üles. Giid Gediminas ütles, et tema seda teed teist korda elu jooksul kindlasti enam ette ei võta. 200 meetrit on mägedes uskumatult pikk maa. Ma ei soovi teada saada, kui pikk täpselt.

Üleval võis olla 8 kraadi sooja, mu meelest lubati nulli ringis, aga juhtus olema maru soe. Seda ei tea kunagi ette. Eelmine kord tahtis juba jalamil tuul lendu viia. Jope on kohustuslik. Mul olid villased sokid ka.

Teidel oleme külas käinud nüüd 3 korda. Kui kellelegi rääkida, et käisin tuhamäge 3 korda vaatamas, sest mulle hullupööra meeldib, no ma ei tea, kas keegi mõistaks. 

Vahepeatus oli Vilaflori külas, samuti üks kena koht. Mul on tunne, et kui veepudel tõmbub mäkke sõites ja lennukiga lennates kortsu, siis ehk teeb põis sedasama. Alla tulles polnud üldse nii palju peatusi vaja kui ülespoole minnes.



Kokkuvõtteks, oli see vast päev. Ma pole varem vist kunagi ilma lennukita nii kõrgel olnud. Teide pidavat tossu välja ajama ja mõned kivimid on väävlikollased. Vulkaanilistest kivimitest maastik on väga kena. 

Mitmeid filme olevat ka siinkandis tehtud, kui on tarvis nt Marsi maastikku või tulnukate rünnakut filmida. Praegugi pidavat mingid võtted käima.

Mägedes on nii palju matkaradu, et mul kulub siin kuid, ning saapaid, vabalt.



Ja Orotava oru veinid. Keegi on sundinud viinamarju neil kivimitel kasvama. Kerge see ei ole.


Osa tühje pudeleid viisime juba ära.

Tuvi, kellest ma rääkisin.


Ei võta ise kausist puuvilju!


Nädalajagu mägedes üles-alla kulgevaid tänavaid hiljem võib oma majutusasutuse treppe mööda üles juba joosta. 

Magama ei ole kunagi enne keskööd saanud. Väsinud ka ei ole ja nälga ka mitte. Kuigi hommikust õhtuni trambime ringi ja muljetest jookseb kõvaketas vahepeal kinni. Öösel oleme teinud plaanid järgmiseks päevaks ja hommikul vara asunud neid juba ellu viima. Päike ja mereõhk elustavad. Kena õhtut!


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Armas kaasteeline!

Vahva Sind siin kohata! Mõni sõna minust ja mida siit leida. Mina soovin, et mu elu on reisikirev. Ja ma soovin unistuste asemel plaane. Unistustel pole häda midagi, aga kui need lennupiletiteks vormuvad, hakkab põnevaid asju juhtuma. Reisimine on minu kirg ja sõltuvus ja reisipisiku vastu pole õnneks ühtegi tabletti ega tinktuuri leiutatud. Hirm on põhiline tegur, mis seda pisikut peletab, hirme aga ei tasu liiga tõsiselt võtta. Mõnikord, kui mõtted ja tunded on olnud hallid nagu suurem osa rõivapoe valikut tänasel päeval, on aeg-ajalt õnneks leidunud ikka keegi, kes on öelnud: "Kas tead, et ühe ookeani taga asub maa, mis on nii vahva, et sa peaksid otsekohe sinna minema!" või: "Meie igatahes läheme Viie küla maale, tuled ka?" või: "Nojah, ostame siis sulle need lennupiletid kohe ära." Sellistel hetkedel ma tean, et kui jääksin mingisuguse väljamõeldud põhjuse tõttu maha, kahetseksin seda elu lõpuni. Mulle meeldib pisut metsik loodus, koos loomade ja lind...

Kuhu ma täna õhtuks maandun

Kui juba enne reisi algust nii paljulubavad äpardused aset leiavad, siis tõotab tulla vägev seiklus. See, et ma Helsingi asemel Dublinisse lendan, selgus alles mõned tunnid enne kodu-uksest välja astumist. Finnair oli salaja lennu tühistanud ja jätnud selle kohta igasuguse info saatmata.  Muidugi oleks võinud kodus lilli edasi pildistada, aga 72 tundi kehtiv test oli juba tehtud. Kooliaeg tuli meelde, et teed aga muudkui teste ja siis hoiad hinge kinni, kuna ja kuidas õpetaja seda hinnata suvatseb. Õnneks sain testi arvestatud, aga teist korda seda enam teha ei tahaks.  Teadmiseks ütlen, et praegusel ajal võib juba ka kurku loputada nina surkimise asemel. Teeb sama välja, sest kui hästi läheb, antakse templiga paber kätte ja kui täidad lisaks veel mõned paberid ära just nagu nõuka-ajal, võidki katsetama minna, kas üle võõra riigi läve lastakse. Niisiis, pidime 72 tunni jooksul mingisugusesse sihtpunkti jõudma ja ideaalsel juhul seekord Portugali. Õie leidis õnneks kibekähku uu...

Portugal ja camino

 Lissabonis on ringi trambitud ka ja saabubki aeg camino jaoks. Miks mul caminole vaja minna on, mida ma sinna ära kaotasin?  Sellega, et "kõik käivad", ei saa palverännuteed ära põhjendada. Enamus siiski selliseid radu ei käi. Aga just, et teha midagi, mida kõik teised ei tee, on juba tõele lähemal. Üsna igavavõitu vastus on, et lähen järele uurima, millisest puust või muust materjalist mina tehtud olen.  Astun harjumuspärastest kingadest välja ja vaatlen iseenda unikaalseid jälgi. Leian ennast olevat ilmselgelt liiga vana/noor/kole/ilus/sõbralik/ülbe, et peaksin ööpäevaringselt pingutama kellelegi meeldida või mitte meeldida. Nii et nüüd algab aeg, ruum ja Tee minu enda maitse järele. Teekond hakkas endast märku andma kohe pärast Teele mineku otsuse tegemist. Kasvas välja teadmine, et Algab Minu Oma Rada. Ehk AMOR. Kui ilus. Ja päevad ei olnudki enam igavad. Tegelikult on kõik iseenda jaoks käidud reisid omamoodi caminod. Teekonnad. Palverännuteed. Oma Rajad. Iga reisim...