Otse põhisisu juurde

Kuidas ma Beverly Hillsi sattusin



Beverly Hillsis on 30 kraadi sooja. Oli ka juba aeg lume lükkamisest loobuda ja mujale ära minna. Tänases väga varajases hommikupimeduses tegin veel suvetossudega lumele jälgi ja pärastlõunal viskasin tossud jalast ning astusin ookeani.


Ookean paistab majade taga, 10 min minna. Vaade toa aknast.

Kõik algas jälle sellest, et Mehhikos on ikka veel käimata ja nüüd peaks küll minema. Kuid nii, nagu eelmine kord muutus Mehhiko reis mingil seletamatul põhjusel Madeira reisiks, nii sain seekord lennuajad klappima hoopis Tenerifele.

Põhjus väga seletamatu tegelikult ei olnud, sest sõbrad just mõni aeg tagasi siitkandist saabusid ja ma lihtsalt nakatusin mõttesse ise üle vaadata, mida nad siin nägid.

Enne reisi suhtlesin kohalike eestlastega ja selgus, et üleöö oli vabanenud üks apartement ja seega ei pidanudki ennast mingisse kallisse ja kitsasse tuppa majutama, nagu ma alguses planeerisin. Kena, sportlik, päevitunud, ilma õllekõhuta, sõbralik ja   v i i s a k a s   eesti mees tuli lennujaama koguni vastu.

Majutus asub Beverly Hillsi nimelises kompleksis ja kummalgi on eraldi tuba ja ka vannituba (!!).  Kööginurgas tegime toidu valmis, korkisime veini lahti ja kolisime rõdule lõunamaist vaadet nautima. Ei, mitte selle eesti mehega. Seekord tuli Külli kaasa.

Täna oli Tenerifel liivatorm, calima, ehk et õhk on pisut liivasem kui tavaliselt ja päikest pole eriti näha.

Sellised suured kaktused täiesti vabalt tänaval.




Palmid. Palju palme.

Tegime rannapromenaadil tiiru ja nautisime sooja.  Turistide kontsentratsioon hakkas küll tasapisi taluvuspiiri ületama. Homme vaatame, kas leiame saarel kusagilt natuke vähem asustamata loodust. Tõenäoliselt suudame kahepeale paremad plaanid välja mõelda kui ma üksi leiutaksin.


Ja mida teie ootate? Asjad pakitud?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Armas kaasteeline!

Vahva Sind siin kohata! Mõni sõna minust ja mida siit leida. Mina soovin, et mu elu on reisikirev. Ja ma soovin unistuste asemel plaane. Unistustel pole häda midagi, aga kui need lennupiletiteks vormuvad, hakkab põnevaid asju juhtuma. Reisimine on minu kirg ja sõltuvus ja reisipisiku vastu pole õnneks ühtegi tabletti ega tinktuuri leiutatud. Hirm on põhiline tegur, mis seda pisikut peletab, hirme aga ei tasu liiga tõsiselt võtta. Mõnikord, kui mõtted ja tunded on olnud hallid nagu suurem osa rõivapoe valikut tänasel päeval, on aeg-ajalt õnneks leidunud ikka keegi, kes on öelnud: "Kas tead, et ühe ookeani taga asub maa, mis on nii vahva, et sa peaksid otsekohe sinna minema!" või: "Meie igatahes läheme Viie küla maale, tuled ka?" või: "Nojah, ostame siis sulle need lennupiletid kohe ära." Sellistel hetkedel ma tean, et kui jääksin mingisuguse väljamõeldud põhjuse tõttu maha, kahetseksin seda elu lõpuni. Mulle meeldib pisut metsik loodus, koos loomade ja lind...

Kuhu ma täna õhtuks maandun

Kui juba enne reisi algust nii paljulubavad äpardused aset leiavad, siis tõotab tulla vägev seiklus. See, et ma Helsingi asemel Dublinisse lendan, selgus alles mõned tunnid enne kodu-uksest välja astumist. Finnair oli salaja lennu tühistanud ja jätnud selle kohta igasuguse info saatmata.  Muidugi oleks võinud kodus lilli edasi pildistada, aga 72 tundi kehtiv test oli juba tehtud. Kooliaeg tuli meelde, et teed aga muudkui teste ja siis hoiad hinge kinni, kuna ja kuidas õpetaja seda hinnata suvatseb. Õnneks sain testi arvestatud, aga teist korda seda enam teha ei tahaks.  Teadmiseks ütlen, et praegusel ajal võib juba ka kurku loputada nina surkimise asemel. Teeb sama välja, sest kui hästi läheb, antakse templiga paber kätte ja kui täidad lisaks veel mõned paberid ära just nagu nõuka-ajal, võidki katsetama minna, kas üle võõra riigi läve lastakse. Niisiis, pidime 72 tunni jooksul mingisugusesse sihtpunkti jõudma ja ideaalsel juhul seekord Portugali. Õie leidis õnneks kibekähku uu...

Portugal ja camino

 Lissabonis on ringi trambitud ka ja saabubki aeg camino jaoks. Miks mul caminole vaja minna on, mida ma sinna ära kaotasin?  Sellega, et "kõik käivad", ei saa palverännuteed ära põhjendada. Enamus siiski selliseid radu ei käi. Aga just, et teha midagi, mida kõik teised ei tee, on juba tõele lähemal. Üsna igavavõitu vastus on, et lähen järele uurima, millisest puust või muust materjalist mina tehtud olen.  Astun harjumuspärastest kingadest välja ja vaatlen iseenda unikaalseid jälgi. Leian ennast olevat ilmselgelt liiga vana/noor/kole/ilus/sõbralik/ülbe, et peaksin ööpäevaringselt pingutama kellelegi meeldida või mitte meeldida. Nii et nüüd algab aeg, ruum ja Tee minu enda maitse järele. Teekond hakkas endast märku andma kohe pärast Teele mineku otsuse tegemist. Kasvas välja teadmine, et Algab Minu Oma Rada. Ehk AMOR. Kui ilus. Ja päevad ei olnudki enam igavad. Tegelikult on kõik iseenda jaoks käidud reisid omamoodi caminod. Teekonnad. Palverännuteed. Oma Rajad. Iga reisim...