Otse põhisisu juurde

Lord Howe Puerto de la Cruzis

 Täna kihutasime mööda kiirteed teist korda Santa Cruzi ja see sülitas meid uuesti välja, sedapuhku Puerto de la Cruzi suunal. Selles sadamalinnas kohtasime Lord Howe.



See ongi La higuera de Lord Howe. Kõvasti üle 100 aasta vana. Ficus. Need juured hakkavad puu küljest rippuma, kuni jõuavad maapinnani ja juurduvad ära.

Botaanikaaias oli eriti rikkalik valik eksootikat. Paljusid neist ma polnud kunagi varem näinud, või vähemalt mitte nii suurtena.








Punased õied puu otsas.


Punased õied aaloe küljes.


Banaanid taas. Peenikesed daamisõrmed.


Palm.


Ühe õie kohal peaaegu et põrutasin kaamera mingi noormehe kaameraga kokku.




Kes armastab taimi või fotograafiat või mõlemat korraga, siis see paik on avastamist väärt. Täna polnud nii palav ka, kookosrasv hakkas purgis vaikselt hanguma. Vast 23 kraadi ringis, pakun. Eresinist taevast taustaks ei pakutud.

Puerto de la Cruzis on veel parke, aga vahelduseks kaesime huvitavate puust rõdudega värvilised majad üle.





Vanahärra laulis.


Jäime teda kuulama.


Läksime edasi.


Puerto de la Cruz on eriti vahva selle poolest, et asub niiöelda erinevatel korrustel. Tänavad rulluvad mäeküljel üles-alla. Mäel olles taas hea kerge enesetunne. Väikesed butiigid omapärase nänniga ja mõnusad söögikohad. Ookeanivaade.



Rohelise Titsa bussiga põrutasime taas Santa Cruzi. Ümberistumine otsekohe Los Cristianose omasse.

Santa Cruzi kobra. See vasakpoolne valge. Terava tipu poolt vaadates paistis hästi välja, tõeline kobra. Rohkem ei pildistanud. Kes nüüd mõistab.


Enda ja ümbruse kohta selgus taas üht-teist. Vaadelge aeg-ajalt ennast ja ümbritsevat. Vaadelge erinevate nurkade alt.

Õhtusöögi pildid jutu lõpetuseks ja palju tervisi!


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Armas kaasteeline!

Vahva Sind siin kohata! Mõni sõna minust ja mida siit leida. Mina soovin, et mu elu on reisikirev. Ja ma soovin unistuste asemel plaane. Unistustel pole häda midagi, aga kui need lennupiletiteks vormuvad, hakkab põnevaid asju juhtuma. Reisimine on minu kirg ja sõltuvus ja reisipisiku vastu pole õnneks ühtegi tabletti ega tinktuuri leiutatud. Hirm on põhiline tegur, mis seda pisikut peletab, hirme aga ei tasu liiga tõsiselt võtta. Mõnikord, kui mõtted ja tunded on olnud hallid nagu suurem osa rõivapoe valikut tänasel päeval, on aeg-ajalt õnneks leidunud ikka keegi, kes on öelnud: "Kas tead, et ühe ookeani taga asub maa, mis on nii vahva, et sa peaksid otsekohe sinna minema!" või: "Meie igatahes läheme Viie küla maale, tuled ka?" või: "Nojah, ostame siis sulle need lennupiletid kohe ära." Sellistel hetkedel ma tean, et kui jääksin mingisuguse väljamõeldud põhjuse tõttu maha, kahetseksin seda elu lõpuni. Mulle meeldib pisut metsik loodus, koos loomade ja lind...

Kuhu ma täna õhtuks maandun

Kui juba enne reisi algust nii paljulubavad äpardused aset leiavad, siis tõotab tulla vägev seiklus. See, et ma Helsingi asemel Dublinisse lendan, selgus alles mõned tunnid enne kodu-uksest välja astumist. Finnair oli salaja lennu tühistanud ja jätnud selle kohta igasuguse info saatmata.  Muidugi oleks võinud kodus lilli edasi pildistada, aga 72 tundi kehtiv test oli juba tehtud. Kooliaeg tuli meelde, et teed aga muudkui teste ja siis hoiad hinge kinni, kuna ja kuidas õpetaja seda hinnata suvatseb. Õnneks sain testi arvestatud, aga teist korda seda enam teha ei tahaks.  Teadmiseks ütlen, et praegusel ajal võib juba ka kurku loputada nina surkimise asemel. Teeb sama välja, sest kui hästi läheb, antakse templiga paber kätte ja kui täidad lisaks veel mõned paberid ära just nagu nõuka-ajal, võidki katsetama minna, kas üle võõra riigi läve lastakse. Niisiis, pidime 72 tunni jooksul mingisugusesse sihtpunkti jõudma ja ideaalsel juhul seekord Portugali. Õie leidis õnneks kibekähku uu...

Portugal ja camino

 Lissabonis on ringi trambitud ka ja saabubki aeg camino jaoks. Miks mul caminole vaja minna on, mida ma sinna ära kaotasin?  Sellega, et "kõik käivad", ei saa palverännuteed ära põhjendada. Enamus siiski selliseid radu ei käi. Aga just, et teha midagi, mida kõik teised ei tee, on juba tõele lähemal. Üsna igavavõitu vastus on, et lähen järele uurima, millisest puust või muust materjalist mina tehtud olen.  Astun harjumuspärastest kingadest välja ja vaatlen iseenda unikaalseid jälgi. Leian ennast olevat ilmselgelt liiga vana/noor/kole/ilus/sõbralik/ülbe, et peaksin ööpäevaringselt pingutama kellelegi meeldida või mitte meeldida. Nii et nüüd algab aeg, ruum ja Tee minu enda maitse järele. Teekond hakkas endast märku andma kohe pärast Teele mineku otsuse tegemist. Kasvas välja teadmine, et Algab Minu Oma Rada. Ehk AMOR. Kui ilus. Ja päevad ei olnudki enam igavad. Tegelikult on kõik iseenda jaoks käidud reisid omamoodi caminod. Teekonnad. Palverännuteed. Oma Rajad. Iga reisim...