Ugljan on Zadarile kõige lähemal asuv saar. Pikaks venitatud, nagu enamus siinkandi saari.
Teinekord on kasulik bussiga sõita. Jalgsi oleksin hommikul läinud hoopis teise sadamasse - sinna, kuhu googel soovitas. Nüüd sain siit sadamast, kuhu buss tõi, praamipileti ja leidsin ka praami. Ma päris ainuke jalakäija ei ole, kes saarele tahab. Eks ma käin jala niikaua kuni jõuan.
Alla kahe tunni ja kohal.
Kukljicas polnud muhvigi teha. Randu ei paistnud, rannailma ka ei olnud, külm tuul. Siin on hea vaikne küll ja saab oma purjekat hoida. Pildistasin palmid ära ja hakkasin tagasi minema.
Siis võttis buss peale ja viis sadamasse tagasi. Selgus, et siin käib paar korda päevas buss, viib ka päris saare otsa. No mida ma seal teen. Sadamast panin siis teises suunas ajama. Preko asula ja Jaz rand. Kivine rand ja rannaäär plaatidest. Puhkasin jalga, hea rahulik ja inimtühi. Jalgupidi sai ikka vees olla.
Lähedal on tilluke saar, üks vanamees aerutas mingi seltskonna paadiga sinna. Ma arvan, see oleks vahva olnud, aga ma tulin juba praamile. Ja vanamees jäi saarele neid ootama.
Ugljan on aga hea vaikne omaette olemise paik, kui mujal liiga lärmakas tundub. Ja keegi ütles mulle buongiorno! Nii hea tunne kohe.
Gaženica sadamast panin jälle jala, hostelisse, ja siis veel vanalinna tiiru. Et kas midagi jäi seal veel eile nägemata. Ei jäänud. Hull ringitrampimise päev. Homme võtan küll rahulikumalt. Üldse, puhkus pidi olema.
Kommentaarid
Postita kommentaar