Suviselt soe rannikulinn Zadar, Horvaatia

Lennuilm oli tormine ja vihmane, aga Horvaatias on õnneks sume suveõhtu. Hoopis teine asi kui põhjapoolsed hallad. Zadari lennujaama ees on suur hulk autorendifirmasid, sest siinkandis on kõige mõtekam autoga ringi vurada, näeb ilmselt väga palju ilu. Õnneks viis siitsamast ka liinibuss linna. Esimene öine jalutuskäik võõras lõunamaises linnas ja jõudsingi hostelisse narivoodisse. Üritan kokkuhoidlikult majandada.

Hommikul leidsin üles turu ja sain kotitäie aedvilju ja pirne. Õhtul sain uues öömajas salatit teha. 

Zadaris on kiviklibune rand. Soe vesi, saab ujuda. Oktoobris. 

Siin on selline rannaäär, kus käiakse päikeseloojangut vaatamas ja kiviplaatides on väikesed augud (pildil näha), milles tuul vilistab. Nii on siin justkui muusika kogu aeg.

Ja pink nagu klaveri klahvid. Taga paistavad mäed.

Zadaris on poolsaarel armas vanalinn, kitsad tänavad.

Linnal on mitu tasandit, vanalinn paistab seal all. Nendest väravatest algab.

Kena park ja rohelus.

Õhtul tulin Korenica külasse, et hommikul Plitvice rahvusparki minna. Hostelist pidi sinna transport käima. Korenicas polegi muud teha kui siin ööbida, ja hommikul matkama startida. Siin on juba keskmaa ja mäed, nii et temperatuur ka jahedam, 14-15 kraadi vist. Öö ka muidugi juba ja kell 19 oli kottpime, nagu ikka lõunamaades.

Vaatame, mis homme saab.