Ošljak on imetilluke Horvaatia saar, mis asub Ugljani saare külje all. Saar hämmastas oma iluga ja mändide ning lilleõite aroomiga.
Täna pidi olema rannapäev. Hommikul oli ka, aga ilm ikka pilvine ja tuuline. Leotasin jalad Aadria meres ära, avastasin, et põlv ikka liigub ja vesivillidel pole viga. Tegin tiiru Zadari kesklinnast väljaspool, et kas on midagi huvitavat näha. Ei olnud.
Jõin kohvi ka ära ja ikka alles lõuna. Aga praamid saartele olid kahjuks juba hommikul teele asunud. Ebaõnn. Ma varem vaatasin üldse mingit muud sadamat, kust ei läinud eriti praame. Gaženicast lähevad hoopis. Õnn, et eile teada sain.
Ainult Ugljanile läksid praamid päeval ka, seal ma juba eile käisin. Ja üks läks Ošljaki. Jõudsin bussijaama kihutada ja seal sadama bussile hüpata. Ohh, päev päästetud. Saab jälle kusagile sõita, hõissa.
Ošljaki sadamas üks hoiatas, et see on Ošljak, ära mine maha. Ise mõtlesin ka, et sõidaks ikka Ugljanile edasi. Kas nüüd istun kolm ja pool tundi siin sadamas. Aga olgu, tulin maha.
Siin pidavat elama ainult mõned vanad inimesed, poode ega midagi ei ole. Aga rada lookles ümber saare! Ja see oli üliväga ilus. Võrratu. Imeline. Tohutult kaunis! Männimets mere ääres, oliivisalud, lavendlid ja muud lõhnavad taimed. Ühel majal oli lavendlihekk! (Või oli see miski muu lõhnataim.) Laine loksus vastu kaldakaljusid. Üle tunni läks, et saarele tiir peale teha, siis veel üle saare, natuke mäkke ronimist.
Ja siis randa. Siin küll ujusin, põhjamaalane. Saarel oli palju soojem kui mandril, mõnus soe kõva meretuul. Zadaris kusjuures polnud aedades kartulid veel õitsema läinud ja kapsad ka alles väikesed. Mitmes saak aasta jooksul. Eile läks meelest teile öelda.
Oliivipuu.
Kommentaarid
Postita kommentaar