Mägedest rannikule, Horvaatia

Mäed olid hommikul veel pilvede sees peidus. Korenica hosteli peremees ütles, et ilmaga mul vedas, sest septembris olevat olnud palju külmem, mõnel hommikul ainult üks soojakraad. Oktoobri kohta on praegu tõesti ilus ilm, umbes 15-17 soojakraadi mägedes.

Bussipeatuses hakkasin kahetsema, et mägedesse kauemaks ei jäänud. Zadari rannas aga oli ka mõnus, arvatavasti 20 kraadi ringis, uju ja päevita.

 Tahaksin veel ühele saarele ka minna. Tuleb uurida, kuskohast see praam läheb. Teistele saartele ja väikestesse küladesse lähevad transpordivahendid nii veidralt, et ööseks kohale ja varahommikul tulema. Mida ma seal öösel teen. Autost tunnen siin küll puudust. 

Vanalinna trampisin veel kord läbi, see on nii väike, et isegi neid õhukesi sallikesi ei müüda. Milles ma olen pettunud. Ainult külmkapimagnetid. Aga muidu väga ilus jalutada. Leidsin veel ühe väikese turu, sain uued pirnid, kurgi ja paprika. 

Mingid vanad varemed murule tassitud. Aga see oli huvitav, et vanalinnas oli mõnes kohas tänavakivide asemel klaas ja selle all näha, kui sügavale tegelikult vundamendid ulatuvad. Väljakaevamisi oli tehtud. Klaas ei olnud kuigi läbipaistev, ma ei hakanud pildistama.

Tänavakivid on valged ja siledad. Ja tänavad kitsad.

Õhtul vaatasin päikeseloojangu ära ja kuulasin veel seda mereorelit. Väga ilus kaldapealsel jalutada.

Mehekuju merekarbiga. Istub ka üksi rannas.