Jaa, läksime! Pilvede kohale päikeseloojangut vaatama! Nelikümmend minutit hiljem, aga Wizzair startis! Praegu on lennukitega nii, et 50:50 võimalus, kas stardivad või mitte. Hotellis oldi nii armsad ja oodati mind ära.
Napolis on ka lennujaama lähedal üks kapselhotell. Umbes kuus minutit minna, ma pakun. Mina muidugi läksin umbes kuusteist minutit, aga rohkem ära eksida lihtsalt ei õnnestunud.
Napoli kohta olin lugenud erinevate blogijate arvamusi, et sinna on parem mitte minna, kui just ei pea. Kõrge kuritegevuse ja töötuse tasemega räpane linn. Öösel Napolis üksi ringi lonkida ei ole hea mõte. Aga noh, mina pidin just siia tulema ja nii ma ei hulkunudki öösel ringi. Keerasin peale keskööd hotelli kapslisse magama. Puhas ja korras.
Kui ma hommikul kell kaheksa jalad jälle alla sain, oli keskpäevane palavus ja suur sagimine tänavatel juba käes. Tutvusin mõned tunnid linnaga. Need, kes arvavad, et Napoli on räpane, pole ilmselt Aasias käinud. Aga no ma muidugi lonkisin turistitänavatel, Via Chiaia kandis, kus pidid olema odavamad suveniiripoed. Hinnad olid ikka suurlinna omad, isegi arrancinodel. Nagu kullast täidisega oleksid. Sellised rasvapallid, ma oleks nagu rasvatihane:
Linnapilte:
Ühe-auto-tänavad.
Mõnest toidukohast tuli ligilähedaselt õiget Aasia lõhna. Lonkisin ja lihtsalt nuusutasin. Lõunamaa lõhn! Aaah! Sain oma Napoli doosi mõne tunniga kätte.
See võis olla Galleria Umberto I:
Sadamas oli kindlus:
Ma pidin Napolisse tulema, sest siit saab praamiga edasi pisikesele Ischia saarele. Tundsin, et mingi suurem saar ületab praegu mu taluvuspiiri ja leidsingi tillukesemat sorti mäe keset merd. Sellise, millest enamus kuulnudki pole. Mul oli vaja see saar ära näha, enne kui maailmas jälle mingit uut lollust serveeritakse.
Nii ma loksungi praegu Vahemerel. Kuhu jõuan, sellest järgmises loos.
Kommentaarid
Postita kommentaar