Capri saarel võib kaotada närvid ja palju raha. Südame kohta ma ei oleks nii optimistlik. Oluline, et tagasisõidu piletit ära ei kaota.
Täna hommikul sain jalad juba varem alla kui eile ja hakkasin vaatama, kuidas ma Ischia Portosse saan. Selline plaan oli. See plaan ei võtnud kuidagi jalgu alla, jõudsin ikka Casamicciola sadamasse ja küsisin, kas siit praami Caprile ei lähe. Silti selle kohta küll ei olnud.
Praam läkski! Seilasime koos Kapten Morganiga jälle merele. Capri õnneks nokkloomi ei oodanud. Ei pidanud ahvinaeratust peitma.
Eilse kogemuse põhjal ma esimeses peatuses ei hakanud kohe maha minema. Väga hästi. Olime jõudnud Ischia Portosse. Tohutu rahvamass pardale ja Capri suunas kihutama.
Capri saarel on kaks linna: Capri ja Anacapri. Plaan Anacaprisse jala minna ka ei õnnestunud, sest ühe-auto-tänavad ei ole ühesuunalised ja sa oleks vastu seina lapik, kui üritaksid. Bussil oli ka tükk tegu edasiliikumisega, kuni vastutulijad end tagurdasid, kes kuhu sai, ja tõmbasid peeglid koomale.
Siis ma mõtlesin, kas Procida saar oleks siiski parem valik olnud ... Aga ma ei saa seda teada.
Anacapri atraktsioon oli toolilift. Seisad märgitud koha peal ning ootad, kuni tool sind jalust niidab ja aidaa! See oli vahva ja kõhe. Minu jalad kellegi katuste ja põllumaa kohal. Aga loodus lõhnas puulatvades imeliselt. Mingid putukad siristasid maru kõvasti. Kõlgu ja naudi!
Tooliliftiga jõudsin Solaro mäele. Vaated muidugi imelised. Mere värv ebamaiselt sinine ja taimede lõhn ... aaah!
Kommentaarid
Postita kommentaar