Otse põhisisu juurde

Calella värvid

 


Calella mulle väga meeldib. Istuge tundide viisi mere kaldal ja kõik mõtted sõuavad minema. Päike ei ole üldse nii kuri nagu Eestis, nahal pole mitte midagi viga. Ma ei kasuta nahal midagi peale kookosõli. Päike on aga olnud pilvede varjus kogu aeg. Keskpäeval on maru palav, siis neil on siesta.

Mul siia tulles oli ülitilluke pagas, nii et sain mõnuga sitsihilpe osta. Elusees poleks arvanud, et mulle säärased sitsikleidid meeldivad, eriti veel niisugused värvid. Mingi muudatus on toimunud, garderoobis vähemalt. Kas minuga ka, saab näha.

Kodus muidugi pole nende hilpudega midagi peale hakata. Aga ehk jõuab veel kunagi kuskile mere äärde. 

Mu lemmikpood. Väga sõbralikud natuke pilusilmsed omanikud, pere vist. Ei pidanud siestat ja sain kuuma aja seal mööda saata. Peaaegu kõik asjad meeldisid, aga õnneks vähesed sobisid.


Hämmastav, kui rasked on riided. Keerasin kõik üheks suureks rulliks kokku ka see on nagu pomm. Aga mahtus koti põhja ära ja ruumi jäi ülegi.

Turistitänav. Turiste nagu murdu, aga kõik longivad rahulikult ja enamus on rannas. Majadel on sildid, et hoidke vaikust ja ärge lärmake. Mu hostelis on ka sellised sildid. Ma pole kuulnud, et keegi lärmaks. Siin on väga puhas ka ja inimesed on sõbralikud. Barcelonal oli räpasem stiil, inimesed ka räpaka moega, katkiste riietega, ja kui seal valgusfoori taga seisin siis üks õpetaja vist ütles oma noortegrupile, et valvake oma asju, sest kõik haarasid korraga oma kottidest kinni. Seal kuidagi tunned, et tuleb asjad hästi keha ligi hoida. Calella on kodune ja hubane.



Hommikul kui mere äärde läksin, avastasin, et kõrvaltänavatel on suurem väliturg püsti pandud. Tohutult hilpe, kotte ja mida veel. Sealt sain ühe kleidi, oliive, avokaadosid ja kõiksuguseid puuvilju. Seega kohalikku turgu ei külastanud, kuigi siin on see ka. Soojas ei ole tegelikult üldse vaja töödeldud toitu süüa. Puuvilju ka pole tegelikult nii palju vaja korraga süüa, aga no kuna jälle selliseid saab.

Rannapromenaad.

Päikeseloojang on alati imepärane. Teist sarnast päikeseloojangut ei ole enam mitte kunagi. 

Kui uskumatult soe on terve õhtu ja öö labi. Nahk nagu sööb seda soojust, see on nii hea. Ja lõunamaa lõhn.




Kui kellelgi on ideid, kuidas ma siia püsima saaksin jääda, andke kohe teada. Kaunist õhtut teile ka!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Armas kaasteeline!

Vahva Sind siin kohata! Mõni sõna minust ja mida siit leida. Mina soovin, et mu elu on reisikirev. Ja ma soovin unistuste asemel plaane. Unistustel pole häda midagi, aga kui need lennupiletiteks vormuvad, hakkab põnevaid asju juhtuma. Reisimine on minu kirg ja sõltuvus ja reisipisiku vastu pole õnneks ühtegi tabletti ega tinktuuri leiutatud. Hirm on põhiline tegur, mis seda pisikut peletab, hirme aga ei tasu liiga tõsiselt võtta. Mõnikord, kui mõtted ja tunded on olnud hallid nagu suurem osa rõivapoe valikut tänasel päeval, on aeg-ajalt õnneks leidunud ikka keegi, kes on öelnud: "Kas tead, et ühe ookeani taga asub maa, mis on nii vahva, et sa peaksid otsekohe sinna minema!" või: "Meie igatahes läheme Viie küla maale, tuled ka?" või: "Nojah, ostame siis sulle need lennupiletid kohe ära." Sellistel hetkedel ma tean, et kui jääksin mingisuguse väljamõeldud põhjuse tõttu maha, kahetseksin seda elu lõpuni. Mulle meeldib pisut metsik loodus, koos loomade ja lind...

Kuhu ma täna õhtuks maandun

Kui juba enne reisi algust nii paljulubavad äpardused aset leiavad, siis tõotab tulla vägev seiklus. See, et ma Helsingi asemel Dublinisse lendan, selgus alles mõned tunnid enne kodu-uksest välja astumist. Finnair oli salaja lennu tühistanud ja jätnud selle kohta igasuguse info saatmata.  Muidugi oleks võinud kodus lilli edasi pildistada, aga 72 tundi kehtiv test oli juba tehtud. Kooliaeg tuli meelde, et teed aga muudkui teste ja siis hoiad hinge kinni, kuna ja kuidas õpetaja seda hinnata suvatseb. Õnneks sain testi arvestatud, aga teist korda seda enam teha ei tahaks.  Teadmiseks ütlen, et praegusel ajal võib juba ka kurku loputada nina surkimise asemel. Teeb sama välja, sest kui hästi läheb, antakse templiga paber kätte ja kui täidad lisaks veel mõned paberid ära just nagu nõuka-ajal, võidki katsetama minna, kas üle võõra riigi läve lastakse. Niisiis, pidime 72 tunni jooksul mingisugusesse sihtpunkti jõudma ja ideaalsel juhul seekord Portugali. Õie leidis õnneks kibekähku uu...

Portugal ja camino

 Lissabonis on ringi trambitud ka ja saabubki aeg camino jaoks. Miks mul caminole vaja minna on, mida ma sinna ära kaotasin?  Sellega, et "kõik käivad", ei saa palverännuteed ära põhjendada. Enamus siiski selliseid radu ei käi. Aga just, et teha midagi, mida kõik teised ei tee, on juba tõele lähemal. Üsna igavavõitu vastus on, et lähen järele uurima, millisest puust või muust materjalist mina tehtud olen.  Astun harjumuspärastest kingadest välja ja vaatlen iseenda unikaalseid jälgi. Leian ennast olevat ilmselgelt liiga vana/noor/kole/ilus/sõbralik/ülbe, et peaksin ööpäevaringselt pingutama kellelegi meeldida või mitte meeldida. Nii et nüüd algab aeg, ruum ja Tee minu enda maitse järele. Teekond hakkas endast märku andma kohe pärast Teele mineku otsuse tegemist. Kasvas välja teadmine, et Algab Minu Oma Rada. Ehk AMOR. Kui ilus. Ja päevad ei olnudki enam igavad. Tegelikult on kõik iseenda jaoks käidud reisid omamoodi caminod. Teekonnad. Palverännuteed. Oma Rajad. Iga reisim...