Otse põhisisu juurde

Badalona, rannalinn Barcelona külje all

Barcelonast edasi on rannik linnakesi täis pikitud. Badalona on kohe Barcelona külje all, Triumfivärava jaamast rongiga 3 peatust. Tõin lõuna ajal koti samasse Triumfivärava öömajja ära ja sõitsin siis natuke sama teed tagasi, randa. Calellast oli kahju ära tulla, istusin veel kohvikus ja tundsin lõunamaa lõhna. 

Badalona polnud üldse nii vahva, kuigi tänavad olid siin ka kenad ja butiike täis. Aga mida kaugemale suurlinnast lähed, seda mõnusam on. Meres sai ulpida ja mõned kehaosad tunnevad, et on päikest näinud. 



Hommikul vara käisin viimast korda veel Calella rannas, kus peale minu olid veel ainult mõned päikesekummardajad naised. See oli küll mõnus rahulik. Üldiselt, hispaanlased ei ole vaiksed inimesed. Ise vast teate ka. 

Rongis lähevad kõrvad ikka natuke lukku, jutuvada on nii kõva. Täna laulis keegi vanem ettevõtja-härra ja mingid naised laulsid ka kaasa fell in laav... Sellest oli kahju, et ainult ühe laulu. Nad sõidavad ainult ühe peatuse. Ei tea, kas edasi-tagasi pendeldavad rongide vahet või.

Autoga saad sõita ka privaato randa, rongiga siis pead sinna minema kus peatus on. Või astud jala edasi.

Badalonas on mitmeid parke ja muuseum. Mõtlesin, et ehk näitavad vana kila-kola ja läksin sinna. Oleks vist võinud pargi valida. Muuseumis oli Rooma-aegset lagunenud kivimüüri püütud järele aimata. Aga, mis oli jällegi huvitav, järgmine pilt.


Ämmaemand aitab sünnitajat. Sel ajal ei võideldud veel gravitatsiooni vastu. Uurige ise välja, millal see komme tuli ja miks. Olete näinud mõnd looma sünnitamas nii, et ta ei luba loomulikul gravitatsioonil end aidata? Inimeste mõistus ei võta kinni, mis on loomulik ja mis mitte.

Üldiselt, Hispaania rannikul on praegu juulis sooja 25-30 kraadi, üldse mitte ülipalav. Taevast triibutatakse siin ka. Ja mida kaugemale suurtest linnadest, seda vahvam. 

Muuseumi pildid laadis siia alla. 





Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Armas kaasteeline!

Vahva Sind siin kohata! Mõni sõna minust ja mida siit leida. Mina soovin, et mu elu on reisikirev. Ja ma soovin unistuste asemel plaane. Unistustel pole häda midagi, aga kui need lennupiletiteks vormuvad, hakkab põnevaid asju juhtuma. Reisimine on minu kirg ja sõltuvus ja reisipisiku vastu pole õnneks ühtegi tabletti ega tinktuuri leiutatud. Hirm on põhiline tegur, mis seda pisikut peletab, hirme aga ei tasu liiga tõsiselt võtta. Mõnikord, kui mõtted ja tunded on olnud hallid nagu suurem osa rõivapoe valikut tänasel päeval, on aeg-ajalt õnneks leidunud ikka keegi, kes on öelnud: "Kas tead, et ühe ookeani taga asub maa, mis on nii vahva, et sa peaksid otsekohe sinna minema!" või: "Meie igatahes läheme Viie küla maale, tuled ka?" või: "Nojah, ostame siis sulle need lennupiletid kohe ära." Sellistel hetkedel ma tean, et kui jääksin mingisuguse väljamõeldud põhjuse tõttu maha, kahetseksin seda elu lõpuni. Mulle meeldib pisut metsik loodus, koos loomade ja lind...

Kuhu ma täna õhtuks maandun

Kui juba enne reisi algust nii paljulubavad äpardused aset leiavad, siis tõotab tulla vägev seiklus. See, et ma Helsingi asemel Dublinisse lendan, selgus alles mõned tunnid enne kodu-uksest välja astumist. Finnair oli salaja lennu tühistanud ja jätnud selle kohta igasuguse info saatmata.  Muidugi oleks võinud kodus lilli edasi pildistada, aga 72 tundi kehtiv test oli juba tehtud. Kooliaeg tuli meelde, et teed aga muudkui teste ja siis hoiad hinge kinni, kuna ja kuidas õpetaja seda hinnata suvatseb. Õnneks sain testi arvestatud, aga teist korda seda enam teha ei tahaks.  Teadmiseks ütlen, et praegusel ajal võib juba ka kurku loputada nina surkimise asemel. Teeb sama välja, sest kui hästi läheb, antakse templiga paber kätte ja kui täidad lisaks veel mõned paberid ära just nagu nõuka-ajal, võidki katsetama minna, kas üle võõra riigi läve lastakse. Niisiis, pidime 72 tunni jooksul mingisugusesse sihtpunkti jõudma ja ideaalsel juhul seekord Portugali. Õie leidis õnneks kibekähku uu...

Portugal ja camino

 Lissabonis on ringi trambitud ka ja saabubki aeg camino jaoks. Miks mul caminole vaja minna on, mida ma sinna ära kaotasin?  Sellega, et "kõik käivad", ei saa palverännuteed ära põhjendada. Enamus siiski selliseid radu ei käi. Aga just, et teha midagi, mida kõik teised ei tee, on juba tõele lähemal. Üsna igavavõitu vastus on, et lähen järele uurima, millisest puust või muust materjalist mina tehtud olen.  Astun harjumuspärastest kingadest välja ja vaatlen iseenda unikaalseid jälgi. Leian ennast olevat ilmselgelt liiga vana/noor/kole/ilus/sõbralik/ülbe, et peaksin ööpäevaringselt pingutama kellelegi meeldida või mitte meeldida. Nii et nüüd algab aeg, ruum ja Tee minu enda maitse järele. Teekond hakkas endast märku andma kohe pärast Teele mineku otsuse tegemist. Kasvas välja teadmine, et Algab Minu Oma Rada. Ehk AMOR. Kui ilus. Ja päevad ei olnudki enam igavad. Tegelikult on kõik iseenda jaoks käidud reisid omamoodi caminod. Teekonnad. Palverännuteed. Oma Rajad. Iga reisim...