Reisikirev

  Kass Tiina saatis meid hommikul jälle väravani, kõndisime lennuväljani ja sõitsime taas Veneetsiasse. Buss sõidab tunni, aga Itaalias on tund hoopis pikem kui Hispaanias.  Hakkasime kaardi järgi orienteerumist õppima, esialgu see ei õnnestunud üldse, nii et läksime lihtsalt teiste järgi Marcuse väljakule ja Tootside paleesse.  Tootside pettustel, trikkidel, alatustel, valedel, ananüümsetel pealekaebamistel jne tuginev süsteem kestis umbes tuhat aastat ja oli nii hea, et seda on mujalgi kasutusele võetud. Keegi tõmbas omale konservipurgi üll, välja midagi ei näinud ja kukkus nende relvadega kupatama. Palee oli nii suur, et vangikongidesse me ei jõudnudki. Inimeste tühistamine lihtsalt pealekaebamise tõttu oli hästi populaarne. Kanalid ja vesi olid ka käepärast võtta. Kanalite ääres pole üldse piirdeid ja kõnnitee plaadid on ju libedad ka. Vesi pressis majja sisse. Vangikongid ilmselt seal. Paleest väljudes avastasime, et Marcuse väljak oli jälle vee all. Hommikul sai kui...

  Ma plaanisin Veneetsiasse enam mitte kunagi minna, sest eelmine kord läks haisust süda pahaks ja oli tunne, et tänavate rägastikust ei pääse mitte kunagi välja. Aga siin ma nüüd jälle olen. Lennuk pani eile õhtul plaanitust varem minema, ületas ilmselt kiirust ja turbulentsi ning jõudis u pool tundi varem Treviso lennujaama kohale. Veeresime  10 minutiga siiasamasse lähedale öömajale, kus elab ka kass Tiina.  Varem plaanisime Veneetsias ringi kolada selleks, et järgmise lennuni aega parajaks teha. Nüüd selgus, et see on õige tegu ka aklimatiseerumiseks - 25 kraadine temperatuurihüpe, oh hoidku.  Väidetavalt on Eestis vahepeal lumi maha tulnud. Õitsvate hibiskuste juurest lumehange tormata, no mida. Ma sisendasin endale kõikse aeg, et Veneetsia hakkab mulle meeldima, aga sisendus ei toiminud. Õnneks seekord igal pool nii ei haisenud nagu eelmine kord ja vihma hakkas ka sadama alles kell 5 õhtul, mitte kell 3, nagu lubatud. Aga seekord oli üleujutus, aqua alta. St Ma...

  Täna hommikul sõitsime saare ühest otsast teise, Ciutadellast pealinna, mis Mahon ehk Maó. Vahemaa umbes 44 km ja sõit 1 tund. Varem oli pealinn Ciutadella, aga mingil ajal tekkis nagistamine ja valitsejad kolisid minema. Maastik oli ka sisemaal roheline. Puud-põõsad ei näidanud kuivamise ega kolletamise märke. Sisemaal aga palme silma ei jäänud. Mahonis tõdesime jälle, et pealinnad ei ole nii vahvad nagu muud linnad. Siin polnud tänavad ka nii kenasti plaaditud nagu Ciutadellas.  Linnas sõitis väike punane turistirong. Meri ja sadam ikka olemas. Populaarsed kohalikud sandaalid. Neid müüdi tohutu palju ja igat värvi. Kuidas sa sellistega matkad. Mahonist sain osta niisugused matkapüksid, millega tundub, nagu oleksid mul need olnud eluaeg. Nii mugavad. Tegelikult saabus paanika juba üleeile, kui juhtusin Veneetsia ja Eesti ilmateadet vaatama. Seetõttu ostsin ka kampsuni ja tagavara-jalanõud. Läbihigistatud sitsikleidi pakkisin kotti ära ja villased sokid otsisin üles.  S...

  Täna tegime väljasõidu Menorca lõunapoolsesse randa. Ciutadella vanalinnast u 25 min bussisõitu ja kohal. Sooja vast 24-27 kraadi, mõnus tuul ja polnud liiga palav. Lained küllalt suured.  Ülimõnus oktoobrikuu päev. Oleks kõik oktoobrikuu päevad sellised, mis siis viga. Lõunapool on seega Cala'n Boch ja Son Xoriguer, väga lihtne Ciutadellast kohale jõuda. Oli kive, aga oli ka liiva ja liivast merepõhja. Rannarestoranis tellisime tavalise kala, heik ehk tursaline, aga toodi suure pajaga lauale, ma ei jõudnud imestusest fotokat haaratagi. Härra hakkas rooga meile taldrikutele jagama ja oh mis teokarpe ja värke seal sees kõik oli. Taldrikul kahjuks juba kõik segiläbi.  Süüa nad oskavad Baleaari saartel teha. Õhtul ostsime puuviljakorvikesed ja no selliseid ka Eestis ärge lootkegi saada. Lõunamaa toitudel on hea maitse. Ma reisingi suures osas toidu pärast ka.  See vein ka, 22 jalga, millest ma kirjutasin, on seetõttu eriline, et mingit halba enesetunnet ei jää, silmad...

Ega Menorca ajalugu palju Eesti omast ei erinegi, selles mõttes, et siin on käinud vallutajad vallutajate järel. Katkud, sõjad, nälg, kurjus jne. Käisime katedraalis, kloostris, muuseumis, ülikute maju vaatamas ja tegime Ciutadella linnale taas mitu tiiru peale. Esimesel fotol on Castell, mere äärne torn. Katedraal. Sedagi on vallutatud, ümber ehitatud ja lõhutud jne. Laemaalid. Vasakpoolsel virutab naine mehele haamri ja meisliga pähe. Suurendage ja vaadake ise. Populaarne oli tekitada kolba sisse selliseid auke nagu ülejärgmisel pildil. Miks küll. Osa ühest maalist. Mida küll noaga tehakse. Järgmine maal. Otsige naist. Vallutajatest ülikud said nii elada. Kohalik rahvas pidi neid teenima. Klassika.   Mis olend see on üldse? Kelle aja lugu see on, eks. Teadust ja tehnikat ka veidike. Kui muuseumid siestale läksid, astusime meie sisse kalarestorani ja küsisime midagi värsket, näiteks salatit. Aa, värsket tahtsite, toodi värsket kala. Laimiga marineeritud. Klassikaline geviche. Kori...