Ranna- ja lennuilm. Krakowi kaudu Stockholmi

Ühtegi Andreat croissandiga hommikul välja ei ilmunud. See näitab, et Itaalia mehi ei saa väga tõsiselt võtta. Ehk ta sai siiski aru, et Eesti naine saab ise hakkama, leiab kõik vajaliku ise üles ega pole eriti suhtlemisaltis.

 Sõin oma croissanti, viinamarju ja mangot. Öömaja köögis oli igas suuruses väikseid espresso kannukesi ja head kanget kohvipuru, keetsin omale siis suure kruusitäie kanget espressot ja nautisin niisama laisklemist. Pool 11 teatasin majapidajannale, kes seal askeldas, et nüüd ma lähen minema. Majapidajanna andis mulle kingituse - pudeliavaja. Sellise, nagu kuldvõtmeke, või noh, hõbevõtmeke:

Kujutage ette, ma pole kunagi varem öömajadest kingitusi saanud! Ma võiks nüüd oma koolituse teha teemal, et kuidas muuta külastajate elu põnevamaks, aga samas et lausa helistada igapäev ei tasu.

Ma kinkisin neile Eesti šokolaadi ja suveniiri.

Seejärel vedelesin mõne tunni rannas ja olin päikese eest lõuani merevees. Sooja on siin tõenäoliselt 28-30 kraadi või natuke üle. Ranna ääres on hästi mõnus männipuudega park, mõned vedelesid seal siruli. Rannajoon on pikk, päevitajaid vedeleb kõikjal kividel ja betoonil. 

Seejärel lonkisin veel linnas ringi. Trieste pole mu lemmiklinn, siin eriti palju selliseid väikseid kohaliku kauba poode igas tänavas ei ole. Tavaline igav kaup, nagu meil Lõunakas. Tänavaid niisama tühja lonkimiseks on aga piisavalt.

Mäe otsas oli kindlus ka, no nagu kindlus ikka.

Neist treppidest üles, maru palav.

Tänase päeva muudab edukaks see, et kui ma nüüd ei saanud päikesepistet või -põletust. 

Seejärel tulin lennujaama ära. 

Trieste lennujaama on linnast kõige lihtsam sõita rongiga, aga bussiga saab ka. Rongipeatusest veel u 8 min mööda mingit veidrat tunnelit minna. Trieste lennujaam on nii väike, et mingit kohvikus istumist siin ei ole. Nii et koristasin oma seljakotti ja leidsin ainult ühe maru hea keeksi, Sircelli pasticceriast ostetud. Selliseid keekse oleks küll võinud rohkem osta.

Praegune logistika on mul küllaltki kummaline. Järgmine peatus on Krakow. Sinna saabusin kl 1 öösel ja üritasin silma looja lasta kuni kl 4-ni, kui sai väravast läbi ja kooki ja pehmemale toolile istuma. Õõõ, Krakowi lennujaam on väga hästi konditsioneeritud ja mul polnud vastavaid riideid ju - talvejopet. Ma olin suvitamise peal väljas. Siin ei suvita midagi. Toolide kontsentratsioon, võrreldes reisijate omaga, oli ka toolide kahjuks. Süüa oli õnneks võimalik saada. Aga - poolteist tundi lendu ja milline kultuuride erinevus. Poola ei tundu olevat maa, kus tehakse kenasid riideid ja jalanõusid ning niisama nalja. Selline tunne nagu oleks muinasjuturaamatust sattunud ajalehepaberisse. Inimestel vist ei ole ilugeeni. Nüüd tahaks küll Itaaliasse või Sloveeniasse tagasi. Maailma ilu on üks tegur, mida ma vaatlemas käin. 

Kell 8 oli järgmine start ja Krakowis kena päikeseline ilm.

Järgmine peatus taas Stockholm. Tumehallid pilved ja lennujaama kolekoridorid. Kangesti tahaks lõunamaale lennata siit ära.

Stockholmis oli lendude vahe 2 tundi aga ei tulnudki mööda koridore kaugele vantsida, ikka terminal 4 ja Ryanairi lennud olid õigeaegsed. Tallinnas tavapärane pilvisus ja külm tuul.

Nii et viimase 4 päeva jooksul ma olen ostnud pudelivett ja kooke Rootsist, Itaaliast, Sloveeniast ja Poolast.