Eilses loos jõudsin Itaalia rannikule ja arvasite, et ma sinna jäängi? Täna varahommikul ajasin jalad alla, toppisin veepudeli ja kübara kotti kirjaga I🧡Trieste ja lonkisin bussijaama. See on mu öömaja lähedal ja rongijaama vastas. Ühtegi tutvustavat silti juures ei ole, et tegu on bussijaamaga ja hoone sees on kõiksugu muud putkad. Tilluke piletimüügi putka siiski ka.
Ljubljana on Sloveenia päälinn, üks EL-i tillemaid päälinnu. Läämi kaema!
Ljubljanasse viiv Flixbus hilines Trieste peatusesse 40 min ja seega jõudsin bussijaamas ära näha Rijekasse ja Pulasse viivad bussid. Rijekasse samuti 1,5 tundi sõitu, aga seda ma vist vaatan teinekord. Flixbus saatis ka sõnumi, et hilineb, nii et väga viis. Flixbussi piletid maksid u 20 euri/1 ots, aga viivad ka otse teise riiki kohale. Ehk ma mõnipäev katsetan kuhugi kohalike bussidega.
Trieste-Ljubljana bussireis kestis 1,5 tundi. Päälinna vanalinnas kell 9 pühapäeva hommikul liikvel põhiliselt turistid. Seljakotiga, pildistavad, ringivahtivad turistid. Bussijaamast kohe otseteed Draakonisillale, edasi parempööre ja ongi väike turg. Turult sain Ljubljana draakoniga turukoti, kellegi Laura isejoonistatud pilt. Turul sain korralikult süüa ka. Vabakäigukanade munadest ja kiviveskus jahvatatud rukkijahust quiche koos muu kohaliku ökokraamiga ja kitsejuustuga. Peale eilse restorani pakutud poekrõbinate, hoopis teine asi. Tänane päristoit isegi sutsu odavam kui eilne üllitis. Nii et kui süüa tahate, tulge hoopis Sloveeniasse. Ma võtan oma varasemad kiidusõnad Itaalia toidu kohta tagasi.
Ljubljana vanalinn on üks kaunimaid vanalinnu, mida ma näinud olen. Tõesti on väga ilusad vanaaegsed majad, Veneetsia kanalit meenutav jõgi ja tohutult palju väikesi sillakesi. Mina ei tea, kui palju neid siin on, iga mõne sammu järel järgmine. Ühes kohas 3 silda lausa kõrvuti. See muudab vaatepildi muinasjutuliseks.
Mäe otsas on kindlus. Natuke ronimist ja kohal ja näeb vaateid.
Ljubljanas on tunda just sellist vanade aegade virvendust, mida meil kooliklassides hoolsalt mälestustest minema pestakse. Katustel on pikad peened vardad, seintel on mõned kujud alles ja nii edasi - kes on asju uurinud, see saab aru mis ma öelda tahan. Draakoni mälestus on ka alles. Nagu tikuks moodsa kultuurituse kihi alt vanamoodsa kultuuri hingust nende silmi ja kõrvu, kes mäletavad.
Ljubljana vanalinna ma soovitan tõesti korraks sisse põigata, kui kusagil sealkandis olete.
Ljubljanas on niisugune huvitav asi nagu tsüanomeeter. See mõõdab taeva siniseid värve. Kas see Eestis üldse midagi mõõdaks, kus peale veiderpilvede enam midagi taeva kohta öelda polegi.
Ljubljana vanalinn on tilluke jaa. Mul said 4-5 tunniga kõik tänavad 3-4 korda läbi käidud. Olin omale terve Ljubljana-päeva planeerinud, nii et mõne aja istusin kohvikus - maru hea kook - ja siis käisin veel mõned sillad uuesti üle ja ostsin turult maasikaid ja viinamarju kaasa. Tundusid üliväga kohalikud ja kuna Triestes oli söögiga nagu oli. Siis avastasin, et 1 Tartust kaasatulnud banaan on kõik seiklused kaasa teinud. Et näljahäda siiski veel ei ole.
Pühapäeval olid riidepoed kinni nii et logistiliselt see ei ole parim päevavalik, aga turistikad olid ikka avatud.
Flixbuss jäi taas hiljaks, 25 min, ja ma sain Itaalia piiripunktis ka aru, miks bussid hilinesid. Polizia tuli ja korjas passpordid ära. Kas nii üldse tohib teha. Ootasime neid pool tundi ja tagasi pidid need jagama bussijuhid. Ma näen siin tublit koolitusvajadust poliziale. Just klienditeeninduse kohapealt.
Nii et ma enam ei olegi nii õhinas homme taas Sloveeniasse sõita. Maru pikaks kujunes see 1,5 tunnine reis.
Kommentaarid
Postita kommentaar