Reisikirev

Vaikne ookean paistab üleval vasakul. Nuwara Elya ja Negombo vahe peaks olema umbes 157 km. Sõitsime seda maad 6 tundi, kusjuures ilma vaatamisväärsuste juures peatumata. Õnneks olime vaatamisväärsused juba siia sõites ära näinud. Alguses püüdis juht küll iga vaate, eukalüptipuu, teefaktory ja kose juures peatuda, aga no ma tahtsin juba kangesti kohale jõuda. Raghu organiseeris minibussi koos autojuhiga, ja väga hästi tegi, sest busside või rongidega, kuna ja kas me üldse kohale oleksime jõudnud. Lisaks et siis poleks vahepeal pissile saanudki. Eile oli taksoteenus 32 tuhat ruupiat, täna juba 36 tuhat. Vast oli tipp juurde arvutatud, aga nii siin hinnad kujunevadki. Autojuht oli ise ka 6 tunni pärast nii tüdinud, ei hakanud raha üle lugema ja tegi minekut. Siiski, tubli poiss oli. See minibuss logises ja hüples tuk tukide, motikate, suurte veoautode, busside jne vahel ja tee, ma ei mäleta eelmisest sõidust, et see nii kurviline oli. Autode vahele jäävatele millimeetritele pööras tähele...

  Sri Lanka kliima olevat kõvasti muutunud peale 2004 aasta tsunamit. Vanasti olevat Nuwara Eliyas sadanud palju vähem, ja põhiliselt mais ja juunis. Nüüd sajab liiga palju. Praegu on aprill ja kell 12 päeval hakkab kallama. Kuni hilisõhtuni või ööni. Selle tõttu alustasime matka kell 8. Päike säras. Sooja keris vist 25-ni. Meie öömajas töötav Raghu on väga sõbralik ja entusiastlik. Vedas meid ümbruskonna kaunitesse kohtadesse, mida me ise poleks avastanud, või igal juhul ma poleks nukatagustesse põõsastesse ronima hakanud. Kosk Lover's Leap. Langeb alla Sri Lanka kõrgeimalt, Piduruthalagala, mäelt. Teepõõsad. Tee koseni. Vana tamili tempel. Kohalik haigla. Väga veidrad õhust ja nisujahust, seest tühjad krõbedikud. Natuke riivšokolaadi sees. Ma sain alguses aru, et pannkoogid tuuakse. Tühjagi.  Mingi vanamees sõitis rolleriga kohale, surus kätt ja ütles et tema nimi on Baba - aga ma võin nime suhtes eksida. Siin enamus ütlevad tere vastu, kui naeratad ja lehvitad ja nii. Lehma...

Nuwara Eliya piirkond asub keskmaa mägedes. Siin sajab pidevalt, sooja on max 20 kraadi ja selle tõttu kasvavad siin teepõõsad. Tee siia võttis aega autoga 5 tundi. Kui viimased 8 km olid sõita jäänud, ütles juht, et veel pool tundi läheb, sest need on Sri Lanka teed!  Oioioioi kus siin sajab! 10 kraadi külmem kui hommikul, see on ikka maru külm! Hommikul vara pidavat olema kena ilm ja siis lõunast hakkab lahmama. Ei teagi täpselt, kuidas nüüd õhtu veedame. Aga teel. Oli kosk!!! Olid teeistandused. Väga palju istandusi. Naised korjavad väikesi kergeid lehekesi 20 kg päevas ja saavad selle eest 4 dollarit. Tseiloni teede degusteerimine. Selles tehases tehti ainult rohelist ja musta teed, ka kõiksuguste maitsetega. Valge tee jaoks on eraldi taimed ja eraldi tehas. Valge tee on fermenteerimata, kofeiinita ja kasulik. Mina ise arvan, et ülejäänud teede asemel võiks juua meie tavalisi kummeli ja piparmündi jne teesid.  Ja kordan ikka ja jälle, kes ikka pole aru saanud, et supermark...

Troopilises botaanikaaias on loomulikult kena jalutada. Rohelus ja õitsemine. Muu hulgas ka nahkhiirepuu. Küll nad sädistasid ja tõuklesid. Selle platsi ümber olevat üle 100 tähtsa tegelase üle kogu maailma puid istutanud. Muu hulgas ka tsaar Romanov. Täna oli pilvine ja jahe, kõigest 27 kraadi. Ega siin väga soe ei ole olnudki, eile vedas ka poolel teel mäkke ainult üle mingi 34 kraadi välja. Mäejalamil oli muidugi kõvasti rohkem. Aa, kui Kandisse sõitsime, siis oli 37-38, peaaegu palavik. Aga see läks üle. Mingit jumet pole isegi käsivartele tekkinud. Higistada saab õnneks sellest hoolimata, kuna marsime nii palju ringi. Õhuniiskus on kõrge, pesul on ärakuivamisega raskusi, aga mõne päevaga saab ta sellega ikka hakkama.  Minu arvates see on mõnus kliima. Kui just ei pea mägedesse ronima. Oi liiklus on suvaliserealine ja tuututav. Kõnniteed on kohati mõtteline joon. Aga kõik sujub. Ühesõnaga, botaanikaaed. Hotellist 3 km, mille läbimiseks kulus umbes 3 tundi küll ära. Nii palju ta...

  Täna hommikul startisime koos autojuhiga Sigirya poole. Teel küsis juht, kas me maitsetaimede aeda tahame vaatama minna. No kes ei tahaks. Et ehk saab tseiloni kaneeli. Aiaväravas haaras meist kinni üks Ayurveda herbalist ja 2 Ajurveda massasööri. Saime teada, mis põnevaid segusid maitseainetest kokku segada annab, nägime taimi, läbisime mitmeid inimkatseid, näiteks mingi kreemiga karvaeemaldamise protseduuri, saime kaneelikoort närida, ja ka Ayurveda seljamassaaži mingi õliga. Üks kraabib kaneelikoort.  Sri Lankal elades peaks olema dollarite munemise võime või midagi sellist. Iga samm maksab. Srilankalased armastavad väga abistada teisi inimesi, põhiliselt vabaneda neil dollaritest ja ruupiatest. Kõik mu dollarid jäid sinna Ayurveda poodi ja niigi tuli mõned potsikud kotist välja võtta, kuna ületasid mu dollaripiiri. Sellega siis on ühelpool. Homme sööme mangosid, mis on odavad. Ruupiatest rääkides - raske on olla miljonär, sest sa ei suuda kokku arvutada, kui palju sul ra...