Otse põhisisu juurde

Saare taha saarele, Gozo


Öömaja võtsin Qala külasse põhjusel, et ma olin siin eelmisel korral ka, mulle meeldis ja oli rand ning loodusvaated. Täna püüdsin Küllile külma ilma maha müüa. Ei saa öelda, et oleks ülikülm - mul on kodus toas ka sama temperatuur. Qala's isegi oli ka üks tilluke kauplus, mida ma enam ei mäletanud. Sealt saime kohaliku veini, halvaa ja mandariinid.

Öömaja see-eest on, no väike hotell kahepeale. Annab kõndida mööda koridori tubade vahet. 



Seda majutust peavad kaks väga viisakat ja armast naist. Jätsid meile kõiksugust nänni, kaasa arvatud kohalik öko viigikaktuse liköör ja Kinnie, mis on ka kohalik jook, mille üks komponent on koirohi, kui ma õigesti aru sain. Naised küsisid, kas me tulime spetsiaalselt karnevalile. 

Mul on Eesti šokolaadi kaasas, saan vastukingituse teha.



Tegelikult on see siin suure köögiga suur korter. Kolm tuba ja igal toal oma vannituba/dušširuum. Ma vist käin Külli pool vannis, mul omal vannivarianti ei ole. Rõdusid on ka mitu. 

Ega siin muid valikuid ööbimiseks polnud, viimasel hetkel vähemalt. Hind aga selline, millega Tallinnas ei saa isegi ühiswc-ga uberikku üürida. No talveaeg praegu. Qala's ringi vaadates nägime, et siia kerkivad küll maru uhked hotellid, basseinide ja merevaatega. 

Vaate üle ei saa kurta jaa.







Et tuul sulgi seljast ära ei puhunud.


Telefoniputka-raamatukogu.


Enne seda aga, veel hommikul, veetsime vihmase aja Maltal kohvikus, ja sain ka varbad Balluta rannas vette.



No mis pilved.


Balluta ranna juurest viiski buss nr 222 Cirkewwa sadamasse ja sealt saime praamiga Mgarri. Praami pilet tuleb osta alles tagasitulles, nii et edasiminnes jaluta rahulikult praamile. Ja bussipiletid maksavad vist kõik 2 euri.

Igaks juhuks ütlen, et G-tüüpi adaptereid saab kohapealt ka osta ja mõnedes öömajades on need ka olemas. Mul oli igaks juhuks, ja Mauritiuse kogemuse põhjal, oma kaasas, mis tuli kasuks. 

Praamil vaatasime kino, kuidas Vahemeri ulljulgeid märjaks pritsis.


Mgarr.


Homme vaatame edasi, mida Gozol teha annab.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Armas kaasteeline!

Vahva Sind siin kohata! Mõni sõna minust ja mida siit leida. Mina soovin, et mu elu on reisikirev. Ja ma soovin unistuste asemel plaane. Unistustel pole häda midagi, aga kui need lennupiletiteks vormuvad, hakkab põnevaid asju juhtuma. Reisimine on minu kirg ja sõltuvus ja reisipisiku vastu pole õnneks ühtegi tabletti ega tinktuuri leiutatud. Hirm on põhiline tegur, mis seda pisikut peletab, hirme aga ei tasu liiga tõsiselt võtta. Mõnikord, kui mõtted ja tunded on olnud hallid nagu suurem osa rõivapoe valikut tänasel päeval, on aeg-ajalt õnneks leidunud ikka keegi, kes on öelnud: "Kas tead, et ühe ookeani taga asub maa, mis on nii vahva, et sa peaksid otsekohe sinna minema!" või: "Meie igatahes läheme Viie küla maale, tuled ka?" või: "Nojah, ostame siis sulle need lennupiletid kohe ära." Sellistel hetkedel ma tean, et kui jääksin mingisuguse väljamõeldud põhjuse tõttu maha, kahetseksin seda elu lõpuni. Mulle meeldib pisut metsik loodus, koos loomade ja lind...

Kuhu ma täna õhtuks maandun

Kui juba enne reisi algust nii paljulubavad äpardused aset leiavad, siis tõotab tulla vägev seiklus. See, et ma Helsingi asemel Dublinisse lendan, selgus alles mõned tunnid enne kodu-uksest välja astumist. Finnair oli salaja lennu tühistanud ja jätnud selle kohta igasuguse info saatmata.  Muidugi oleks võinud kodus lilli edasi pildistada, aga 72 tundi kehtiv test oli juba tehtud. Kooliaeg tuli meelde, et teed aga muudkui teste ja siis hoiad hinge kinni, kuna ja kuidas õpetaja seda hinnata suvatseb. Õnneks sain testi arvestatud, aga teist korda seda enam teha ei tahaks.  Teadmiseks ütlen, et praegusel ajal võib juba ka kurku loputada nina surkimise asemel. Teeb sama välja, sest kui hästi läheb, antakse templiga paber kätte ja kui täidad lisaks veel mõned paberid ära just nagu nõuka-ajal, võidki katsetama minna, kas üle võõra riigi läve lastakse. Niisiis, pidime 72 tunni jooksul mingisugusesse sihtpunkti jõudma ja ideaalsel juhul seekord Portugali. Õie leidis õnneks kibekähku uu...

Portugal ja camino

 Lissabonis on ringi trambitud ka ja saabubki aeg camino jaoks. Miks mul caminole vaja minna on, mida ma sinna ära kaotasin?  Sellega, et "kõik käivad", ei saa palverännuteed ära põhjendada. Enamus siiski selliseid radu ei käi. Aga just, et teha midagi, mida kõik teised ei tee, on juba tõele lähemal. Üsna igavavõitu vastus on, et lähen järele uurima, millisest puust või muust materjalist mina tehtud olen.  Astun harjumuspärastest kingadest välja ja vaatlen iseenda unikaalseid jälgi. Leian ennast olevat ilmselgelt liiga vana/noor/kole/ilus/sõbralik/ülbe, et peaksin ööpäevaringselt pingutama kellelegi meeldida või mitte meeldida. Nii et nüüd algab aeg, ruum ja Tee minu enda maitse järele. Teekond hakkas endast märku andma kohe pärast Teele mineku otsuse tegemist. Kasvas välja teadmine, et Algab Minu Oma Rada. Ehk AMOR. Kui ilus. Ja päevad ei olnudki enam igavad. Tegelikult on kõik iseenda jaoks käidud reisid omamoodi caminod. Teekonnad. Palverännuteed. Oma Rajad. Iga reisim...