Otse põhisisu juurde

Järgmise tillukese saare avastamise terviseks!

Kes ütles, et saarel on soojakraade 15 ja kohalikud käivad saabaste ja sulejopedega ringi? Reaalsus on selline, et päike särab, jope rändas seljakotti ja varvastel on roosade tossude sees palav.

Sattusime siia Riiast, kus ööbisime maru omapärases hotellis, Monte Cristo, hästi bussijaama lähedal, ja mille eest väljus hommikul lennujaama buss nr 22. Toas pidi olema katuseaken, mis tõesti oligi, nii viie meetri kõrgusel ja kardin ees.  Tähtede vaatamist ei tulnudki.

Koridor nägi välja nii.

Mul tekkis reisimõte sellest uudisest, et Tallinna lennujaam hülgab odavlennufirmad, kuna need ei olevat Tallinnale väärilised kliendid. Liiga odavad lennupiletid. Makske, Eesti inimesed, makske, aina rohkem iga päevaga.

Nii siis mõtlesin, et käin veel Bergamos korra ära, kuni võimalik. Mõtted tulevad, mõtted lähevad ja lõpuks leidsime end ikka Riia bussist. Paistab, et Riia ei kisu Ryanairiga tüli.


Riia maitsvad kondiitritooted, rukkilillede jäänustega.

Ma olen siin saarel juba korra olnud, 7 aastat tagasi, ja polnud üldse viga. Siis oli küll maikuu ja maru palav. Nüüd ütles Külli, et temal ka juba tallad kihelevad, kaua me kodus istume, ja nii ma siis sattusingi siia tagasi. Lisaks ütles Õie, et tema tuleb 19-ndal, ja kui ma siis 19-ndal küsisin, et kuidas ilm on, siis ta ütles, et kena talveilm, lumi ja puha, aga saarele tuleb tema tegelikult märtsis. Nii et ilma kohta ma pidin ise välja uurima.

Tegelikult tuli peale päikeseloojangut jope taas selga tõmmata. Aga õhukesest jopest piisab küll ja veel. Veebruarikuus.

Peale päikeseloojangut on rannapromenaadil väga ilus jalutada. Siin on selle tõttu nii hubane ja kena, et tänavavalgus on sooja kollast värvi. Mitte niisugune külm masendav sinine nagu meil.





Selline ujumisrõngaga bassein on öömaja alumisel korrusel.

Lennukis istus meie kõrval noormees, kes käivat siin iga kahe kuu tagant, praegu olevat juba 9-s kord, ja temale väga meeldib. Jagas meile huvitavaid infokilde ja näitas pilte. Peatub kusagil samas linnaosas kus meie. Muidu oleksime temaga koos taksoga kohalegi saanud, aga mele saadeti juba öömajast takso järele. Tõsi küll, noormehel elavat siin saarel õde. Mul sellist õde pole kahjuks võtta, nii et pean ise hakkama saama.

Nii et kes soovib teada, millise saarega tegu on, ja millise mere lained rannale loksuvad, tulge homme uuesti lugema.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Armas kaasteeline!

Vahva Sind siin kohata! Mõni sõna minust ja mida siit leida. Mina soovin, et mu elu on reisikirev. Ja ma soovin unistuste asemel plaane. Unistustel pole häda midagi, aga kui need lennupiletiteks vormuvad, hakkab põnevaid asju juhtuma. Reisimine on minu kirg ja sõltuvus ja reisipisiku vastu pole õnneks ühtegi tabletti ega tinktuuri leiutatud. Hirm on põhiline tegur, mis seda pisikut peletab, hirme aga ei tasu liiga tõsiselt võtta. Mõnikord, kui mõtted ja tunded on olnud hallid nagu suurem osa rõivapoe valikut tänasel päeval, on aeg-ajalt õnneks leidunud ikka keegi, kes on öelnud: "Kas tead, et ühe ookeani taga asub maa, mis on nii vahva, et sa peaksid otsekohe sinna minema!" või: "Meie igatahes läheme Viie küla maale, tuled ka?" või: "Nojah, ostame siis sulle need lennupiletid kohe ära." Sellistel hetkedel ma tean, et kui jääksin mingisuguse väljamõeldud põhjuse tõttu maha, kahetseksin seda elu lõpuni. Mulle meeldib pisut metsik loodus, koos loomade ja lind...

Kuhu ma täna õhtuks maandun

Kui juba enne reisi algust nii paljulubavad äpardused aset leiavad, siis tõotab tulla vägev seiklus. See, et ma Helsingi asemel Dublinisse lendan, selgus alles mõned tunnid enne kodu-uksest välja astumist. Finnair oli salaja lennu tühistanud ja jätnud selle kohta igasuguse info saatmata.  Muidugi oleks võinud kodus lilli edasi pildistada, aga 72 tundi kehtiv test oli juba tehtud. Kooliaeg tuli meelde, et teed aga muudkui teste ja siis hoiad hinge kinni, kuna ja kuidas õpetaja seda hinnata suvatseb. Õnneks sain testi arvestatud, aga teist korda seda enam teha ei tahaks.  Teadmiseks ütlen, et praegusel ajal võib juba ka kurku loputada nina surkimise asemel. Teeb sama välja, sest kui hästi läheb, antakse templiga paber kätte ja kui täidad lisaks veel mõned paberid ära just nagu nõuka-ajal, võidki katsetama minna, kas üle võõra riigi läve lastakse. Niisiis, pidime 72 tunni jooksul mingisugusesse sihtpunkti jõudma ja ideaalsel juhul seekord Portugali. Õie leidis õnneks kibekähku uu...

Portugal ja camino

 Lissabonis on ringi trambitud ka ja saabubki aeg camino jaoks. Miks mul caminole vaja minna on, mida ma sinna ära kaotasin?  Sellega, et "kõik käivad", ei saa palverännuteed ära põhjendada. Enamus siiski selliseid radu ei käi. Aga just, et teha midagi, mida kõik teised ei tee, on juba tõele lähemal. Üsna igavavõitu vastus on, et lähen järele uurima, millisest puust või muust materjalist mina tehtud olen.  Astun harjumuspärastest kingadest välja ja vaatlen iseenda unikaalseid jälgi. Leian ennast olevat ilmselgelt liiga vana/noor/kole/ilus/sõbralik/ülbe, et peaksin ööpäevaringselt pingutama kellelegi meeldida või mitte meeldida. Nii et nüüd algab aeg, ruum ja Tee minu enda maitse järele. Teekond hakkas endast märku andma kohe pärast Teele mineku otsuse tegemist. Kasvas välja teadmine, et Algab Minu Oma Rada. Ehk AMOR. Kui ilus. Ja päevad ei olnudki enam igavad. Tegelikult on kõik iseenda jaoks käidud reisid omamoodi caminod. Teekonnad. Palverännuteed. Oma Rajad. Iga reisim...