Mdina, vaikne ülikute linn ja värviline klaas

Mdina on Vaikne Linn, kus elavad ülikute järeltulijad. Mdina on müüriga ümbritsetud, kitsaste tänavatega, endine tähelinn. Vaenlase kallaletungide ajal varjuti nende müüride taha ja vaenlasi pühkis üle selle maa üliväga rohkesti.

Täna käisime neil kitsastel kivistel tänavatel jalutamas. Siin on mingi ligitõmbav šarm, mulle meeldis juba eelmisel korral. 

Ühte Mdina majja otsiti majahoidjat. Kiusatus oli väga suur.

Malta klaas, vaat see oli kaunis. Igat värvi kenasid klaasasju, kõrvarõngastest laelampideni. Mul on mustvalgel maal pidev värvipuudus, nii et ma ahmisin neid värve omale igasse rakku. Klaasist õhupalle oli ka igat värvi.

Ülikute riietumisstiilist on kohe näha, et nemad ei ole turistid. Mõned suguvõsad teenivad siin omale rikkust juurde sellega, et lubavad turistidel oma vanemate lauanõusid, vanni ja voodit vaadata ja keldrisse minna. Ja mis on keldris, niiöelda renoveerimise käigus välja tulnud ...

Maa all sügaval on veel väga palju kiviseina. See kataklüsm, mis üle planeedi pühkis, on seda saart ka külastanud. Nii et ei tasu aastaarvudesse väga kinni jääda. Ehitamine, renoveerimine, väljakaevamine - nende mõistete üle peaks vast natuke rohkem mõtisklema.

Katuselt aga avanes tore vaade naabrite õuele.

St. Paul's Metropol Cathedral Mdina. Uhke värk. Laed.

Oi nojaa, ja mis põrandatesse puutub. Selliseid plaate tihedalt täis.

Oh neid musti kaabusid, kellusid, armastust väikeste paljaste laste ja surma vastu. No seda ikka eksponeeritakse kõvasti, ja ega selles pole miskit uut.

Nii sünge aga polnud, kui Hispaanias. Luukered irvitasid. 

Fontanella kohvik. Parem kui lootsin. Malta kohvi nimelise joogi sees oli vist tähtaniisi liköör, maitse oli veider, aga mõjus väga hästi. No ja pastizzid on need kohalikud pirukad, enamasti ricotta täidisega, aga ka muude täidistega. Ma pole neist isu täis saanud.

Vanas Inglise telefoniputkas asus nüüd AED aparaat.

Rabat oli ka kenade kitsaste tänavatega. 

Õhtul jalutasime veel Sliema promenaadil St Giljani poole. Promenaadi on siin rohkesti ja peegeldused väga kenad. St Giljan ja Paceville on noorematele, pidude ja uhkete restoranide paigad. Minusuguste vanemate jaoks on Sliema hea rahulik. Vesi ei ole külm, kui saapaga katsuda.

Mõned turistid on arvanud, et sõitsid lõunamaale, õhukesed kleidid, lahtised kingad ja paljad varbad. Õõõäää. Ma tõmbasin jope luku kinni. Mingi 16 kraadi. 

Kes ära arvas, et tegu on Malta saarega, siis väga tubli.