Reisikirev

 Napoli pakub jätkuvalt põnevust. Igav siin ei ole. Täna, või siis mõned tunnid juba eile, oli eriliselt vahva päev. Tellisin endale meeldejääva ja ilusa Napoli-päeva ja selle ma ka sain. Alustuseks käisin Sant'Elmo kindlust vaatamas. See asub väga kõrgel, nii et päike on väga lähedal. Seetõttu pole ka eriti pilte. Päike silma ja midagi ei näe, mida pildistad. No ja pärast oli lennujaamas ka põnev. Aga hommikust peale. See eesti naine Alfredo majutuses, hommikul selgus, et me olime Napoli lennukis lähestikku istunud, Ischial samas hotellis olnud, korraga hotelli kassi pildistanud, ja nüüd samas Napoli hotellis ja läheme sama lennuga tagasi. Ja mõlemal oli plaan Sant'Elmo kindlus ära näha. Ja mõlemad on üksi-reisijad, seetõttu ei räägigi teiste üksi-reisijatega. Pärast saad omale veel mingi kaaslase. Kellel seda vaja.  Ma ütlen, nagu peeglisse oleks vaadanud. Tegelikult mina olin kindel, et tema on itaallanna. Isegi kui ma oleks teadnud, et ei ole, ikka poleks rääkima hakanud. ...

Miskipärast arvasin, et Napoli ülevaatamine on ka hea mõte. Kas on? Veetsin mõne aja Napoli keskvaksalis, või mis koht see on, ja leidsin, et õhtul enam kuskile pole mõtet sõita, sest kuidas tagasi saab. Vesuuvile pole ka tõesti mõtet õhtul sõitma hakata. Varsti on pime ka. Isegi piletiautomaat hoiatas taskuvaraste eest. Kirjaga ja häälega. Keskvaksali juures on mustade meeste turg, kotid ja jalatsid kõik tänavakividel laiali. Ja ma mõtlen selliseid tumemusti, mitte nagu päevitunud või kakaokarva. Lisaks veidi heledamad, kellel on habe. Kui sellised kusagil on, siis on neid hulgim. Sellises kohas ei tahaks pimedaga olla. Liiga palju pimedust. Toppisin siis dokumendid rinnahoidjasse ja läksin jala Napoli urkaid avastama. Ja urkaid ma ka leidsin. Praegu vaatan, et kaamera on ikka leidnud valgust sellistes kohtades, mida ma tahtsin teie jaoks pildistada, et natuke õudu tunneksite. Tegelikkuses olid palju palju pimedamad. Kaamera oskab ööpilte teha. Järgmine on juba elutruum. Ühe kiriku ju...

Ischia saar on tuntud termaalveebasseinide poolest. Siin on palju spa-sid jne, vähemalt üks suur veekeskus erineva temperatuuriga basseinide ja muude atraktsioonidega. Need ongi parimad asjad saarel.  Ja minu hotellis on ka termaalveebassein! Ei peagi piletit ostma ja kuhugi minema! Seetõttu mind teised linnad enam ei huvita, et midagi sellist, nagu termaalvesi, tavaliselt ei koge. See vesi on roheline ja muutub päeva jooksul järjest rohelisemaks ja mitteläbipaistvaks. Ja see pole suplejate süü, sest ma olen siin ainult kahte suplejat näinud. Õhtul lastakse bassein tühjaks ja hommikuks uus vesi sisse.  See vesi on mõnusalt kuum, suuremas basseinis on jahedam, või siis jahtub ära. Soojem kui kehasoe vähemalt. Aga pole kibe kui silma läheb. Ehk on lahja, ei tea. Viskad end vette selili nagu meritäht, oled liikumatult ja võid keset basseini magada. Ma jäin peaaegu. Panin käed pea alla, siis on nagu padi. Täielikult lõdvestab ära. Ei pea muretsema, et laine viib merele ära. Kui na...

Ischia Porto on suurem sadamalinn ja päälinn. Läksin Aragonese kindlust vaatama. Sellel pildil see ongi. Asub saare idapoolsel pisikesel poolsaarel. Ischia Portos on samuti turistitänavaid, rannakesi kus ennast vette kasta ja kallimad turistiöömajad. Ilus jalutada küll, aga mu meelest siin nii vahva ei ole kui seal, kus mina elan. Poed pandi kinni ja tulingi ruttu tagasi. Poodidega on nii, et need vähesed, mis siin ongi, need on kell 10 veel kinni ja mingi peale 12 juba kinni. Õhtul tehakse nii poole kuuest uuesti lahti. Toidupoed on lahti. Müüjanna, kes laevapileteid pidi müüma, ilmus suva ajal kohale, aga nii nunnu väikese koeraga, et kõigil oioi, nunununnu. Kõik rõõmsad. Hea, et ta välja ilmus. Mõtlesin küll õhtul tagasi minna ja päikeseloojangut vaadata, aga päike sadas kell pool üheksa ülikiiresti merre ära. Vaatasin siitsamast. Pildilt ei paista nii ilus, aga tundus taas kauneimaid asju, mis ma näinud olen. Lõunamaa õhtud on ikka nii sumedad ja soojad, et see on nagu muinasjutt....

Täna ma kogesin ilu. Käisin Forio linnas ja selle lähedal asuvas botaanikaaias Giardini La Mortella. Neid aedu hakkas looma argentiinlanna ja kirglik aednik  Susanna Walton, inglase William W naine 1956-ndal ja siia on toodud taimi kogu maailmast. Nagu Aasia! Kui kaunis, kõik lokkab ja õitseb!  Aiad on justkui mäe küljel, nii et muudkui roni mööda treppe. Viimased aiad olidki mäe otsas mu arvates. Juba siia jõudmine oli küllaltki mäest üles ronimine. Maanteed pidi ülesmäge vantsimine, kui kõnniteed ei ole, ja  päike lagipähe paistmas, see oli just see, mida ma täna teha tahtsin.  Ma olen lapsest saadik tahtnud teada, kas neid lehti saab paadina kasutada ... Kas te näete sama mis mina? Lootos ... Muud vahvat ... Ja meri paistab. Õhtuti peetakse siin ka kontserte. Forio asub Ischia lääneservas, seal mere ääres, rannad, turistitänavad ja elumajad. Aga siia mahtusid turistid ära ja mulle meeldis. Põhiliselt sest ma leidsin turu ja sain häid frukte. Leidsin Casamicciolast...