Täna oli maru külm ilm ja järjest külmemaks läks. Õhutemperatuur veidi üle nulli, aga basseini vesi õues veidi üle kehatemperatuuri. Tuul lõõskas basseini kohal ja tahtis kõrvad küljest puhuda.
Ma saan iga kord basseinis aru, et mina ei ole vee-inimene, aga ma kannatasin välja need termaalveed, et lihtsalt mitte õue külmetama minna. Need veed olid hästi rahustava toimega. Tulin juba kell 8 kohale, et oleks ruumi, aga kõik teised olid ka sedasama arvanud. Pühapäeva hommikul. Mõne tunniga olid basseinid nii murdu rahvast täis, nii et ma ei viitsinud end enam teiste vahele pressida. Aga peab ütlema, et kõik olid hästi viisakad ja rahulikud. Hoidsid näiteks uksi, et need ei lajataks teistele otsaette ja ei mingit trügimist. Kummaline. Mitte mingit, et 'mina pean saama uksest läbi esimesena'. Isegi mitte need, kes õuebasseinist tuppa jooksid. Mulle tundub siin üldse tempo kuidagi rahulikum. Kulgemine on kuidagi sujuvam ja inimesed seletavad asjad ära. Ma küll ei saa muhvigi aru, mida nad seletavad, aga noh, kulgeb. Itaalia keelt kuuleb palju, kas on turistid või elavad siin, ei tea.
Doonau, tundus, et jääbki nägemata - jõudsin keskturule ja siis oli juba nii külm, et läksin koju tagasi ja panin kõik riided selga, mis kaasas olid, aga sellest oli ikka veel vähe. Ehk siin on nende termaalvete mõju ka kehale. Teisel katsel, siis oli õhtu juba käes, sest kodu oli suht kaugel, jõudsin Doonau ära pildistada, aga sillal oli tunne, et see jäine tuul lükkab mu jõkke ära. Ei tahtnudki suurt pildistada. Tulin kiiruga koju tagasi, tegin sooja vanni ja kallasin meresoola vee sisse. Nagu meres.
Söödaga on nii, et Euroopa rahvustoit on sai, õlised friikad ja kärsanud vorstid. Ja ainult pakendikrõbinad. Turul polnud ka päris-sööki, ehk pühapäeva tõttu.
Tegelikult mul oli planeeritud osaleda hilisõhtusel giidiga tuuril, Buda lossi ümbruse tänavatel, kus pidi pajatatama vanu vampiirilugusid. Oleks olnud põnev, aga no see jäine tuul. Kokkuvõtteks võibki öelda, et termaalvete pärast tasub Ungarisse ilmselt tulla, aga veebruaris küll ei ole mõtet. Ega see Budapest mind siia niiväga ei oodanud, seda oleks võinud arvata juba kahest eelnevast mittetoimunud külastusest.
Võõrasemadel polnud hullu midagi.
Kommentaarid
Postita kommentaar