Päevi ei saa mingil juhul iseenesestmõistetavate ja ühesugustena võtta. Hommik algas küll tavalisena ja tööpäev veeres rutiinselt peaaegu (peaaegu) lõpuni välja, aga õhtupoolikul sirvisin juba Tallinna lennujaama raamatupoes raamatuid ja mõni minut enne keskööd otsisin Itaalias öömaja.
Minu armas punane, veidi räbalduma hakanud seljakott tuli kaasa.
Kuigi see peaks olema juba puhas klassika, ennast lennujaamast leida, hakkas enne kodunt väljaminekut kõhus ikka keerama ja tekkis küsimus: Miks?
Leppisin vastusega: Sest ma tahan. Hakkas kohe kergem. Jalad ka enam ei võbisenud nii väga. Lennu väravas tekkis veel korraks küsimus: Kas? Aga vastus oli ka kohe olemas: Igal juhul!
Üks hea viis nädalavahetuse veetmiseks, nagu ma olen avastanud, on minna Itaaliasse hommikukohvi jooma.
Seekord ma Ryanairilt ühtegi nädalavahetuse lendu ei leidnud, jäi Wizzair. Selle kohta räägitakse nii ja naa, aga läks hästi, tõusis õhku ja lendas umbes 3 tundi.
Lähima viimase hetke öömaja leidsin Case Nueves, 3 km lennujaamast. Enne, kui öösel mööda magistraali jagsi uhama oleksin hakanud, otsisin, kust see shuttle läheb, millest juttu oli. Arvasin, et ikka lennujaama eest, nagu tavaliselt. Aga ei. Küsisin viimaks ühe bussijuhi käest. Scusi ja grazie ja sain juhtnöörid ja suure naeratuse pealekauba.
Selgus, et see oli terminal 1, igavene pirakas, mine sisse tagasi, keera vasakule, väljapääsu nr 5 (või 6) juurest suure liftiga maa alla, keera vasakule, mine läbi suure hoone (kas oli rongijaam või, homme uurin), õue ja shuttle sõidab tegelikult terminali 2, Case Nuove on poolel teel. Ja nii oligi. Natuke õudu ja shuttle tuligi. Sõitis u 5 min, peatusest veel u 15 min jalgsi mööda maanteed, pimedaid nurgataguseid ja suures hotellis kohal.
Tüüpiline mina. Öösel mingis veidras võõramaa kohas. Õnneks on soe. Mitte kübetki lund. Pakuks, et september. Kohalik kell on 1 juba. Kodune oleks 2.
Ma veits palgan olematuid öömajade silte, kinniste väravate lõgistamisi ja omanike ülesotsimisi, aga siin suur maja kaugele näha. Sellega läks hästi.
Toal pole ka viga. On vast laiu voodeid. Kui ma endaga tülli peaksin minema, saan teise voodisse kolida. Akna kiskusin lahti, pole üldse harjunud, et tuul toas ei lõõska.
Milan Malpensa lennujaam jättis küll mulje, et ... Siin on üksjagu leiutamist, kuidas ma tagasi saan. Bergamo tundub selle kõrval nagu armas elutuba. Ja see oli kõigest 1 terminal. Kusagil on teine veel, millest ma ei saanudki aru, et kus. Shuttle uhas pimedusse minema.
Vaatan nüüd, mis edasi. Mõned plaanid homseks on.
Kommentaarid
Postita kommentaar