Reisikirev

Barcelonast edasi on rannik linnakesi täis pikitud. Badalona on kohe Barcelona külje all, Triumfivärava jaamast rongiga 3 peatust. Tõin lõuna ajal koti samasse Triumfivärava öömajja ära ja sõitsin siis natuke sama teed tagasi, randa. Calellast oli kahju ära tulla, istusin veel kohvikus ja tundsin lõunamaa lõhna.  Badalona polnud üldse nii vahva, kuigi tänavad olid siin ka kenad ja butiike täis. Aga mida kaugemale suurlinnast lähed, seda mõnusam on. Meres sai ulpida ja mõned kehaosad tunnevad, et on päikest näinud.  Hommikul vara käisin viimast korda veel Calella rannas, kus peale minu olid veel ainult mõned päikesekummardajad naised. See oli küll mõnus rahulik. Üldiselt, hispaanlased ei ole vaiksed inimesed. Ise vast teate ka.  Rongis lähevad kõrvad ikka natuke lukku, jutuvada on nii kõva. Täna laulis keegi vanem ettevõtja-härra ja mingid naised laulsid ka kaasa fell   in laav...  Sellest oli kahju, et ainult ühe laulu. Nad sõidavad ainult ühe peatuse. Ei tea, k...

  Calella mulle väga meeldib. Istuge tundide viisi mere kaldal ja kõik mõtted sõuavad minema. Päike ei ole üldse nii kuri nagu Eestis, nahal pole mitte midagi viga. Ma ei kasuta nahal midagi peale kookosõli. Päike on aga olnud pilvede varjus kogu aeg. Keskpäeval on maru palav, siis neil on siesta. Mul siia tulles oli ülitilluke pagas, nii et sain mõnuga sitsihilpe osta. Elusees poleks arvanud, et mulle säärased sitsikleidid meeldivad, eriti veel niisugused värvid. Mingi muudatus on toimunud, garderoobis vähemalt. Kas minuga ka, saab näha. Kodus muidugi pole nende hilpudega midagi peale hakata. Aga ehk jõuab veel kunagi kuskile mere äärde.  Mu lemmikpood. Väga sõbralikud natuke pilusilmsed omanikud, pere vist. Ei pidanud siestat ja sain kuuma aja seal mööda saata. Peaaegu kõik asjad meeldisid, aga õnneks vähesed sobisid. Hämmastav, kui rasked on riided. Keerasin kõik üheks suureks rulliks kokku ka see on nagu pomm. Aga mahtus koti põhja ära ja ruumi jäi ülegi. Turistitänav. Tur...

  Calella on üliarmas rannalinnake. Niipea kui Barcelonast välja saab, algavad rannalinnakesed ja kogu see rannik on vist üks pikk rand. Calella (hääldati Caleja) on eriline selle poolest, et siin on mitu kilomeetrit poetänavat.  Calella on selline koht, kus ma võiks küll oma elu vanaduse poole veeretada. Elaks siin ja kirjutaks, joonistaks ja pildistaks. Soe, mõnus, meri ja aedviljapoed igal pool. Ja väikesed armsad butiigid, milliseid Eestis enam ammu ei ole, või siis mõni üksik. Siin on värvilisi suveriideid! See ei pea üldse paika, mida Eestis püütakse väita, et muid värve peale musta, valge ja lilla pole olemaski ja kui ka oleks, siis neid ei sobi endale keha külge riputada nagunii. Siin on erinevaid värvitoone ja mustreid! Tegelikult ilusat punast ega kollast ei ole jaa eriti. Aga linaseid riideid on palju ja Itaalia ja India hilpe. Et kogu see turistimass ei peaks liiga palju higistama. On küll mõnus, kui kirju sitsikleit on seljas. Ühes poes mulle meeldisid kõik asjad,...

Plaanisin täna kõigepealt ühel turul ära käia ja siis merd otsima minna. Kihutasin vales suunas ja leidsin Kolme Draakoni Kindluse. Võrdluseks 2 fotot, esimesel mõne saja aasta vanune metallitöö, torni kaunistused, need mustad on metallist kõik, kroonid ja draakonid, ja ülemised aknad sinisest klaasist. Võiks täitsa elada, kui draakon oleks. Teisel fotol mõne aasta vanune metallitöö. Kah draakonid. Kuidas stiil on lühikese ajaga muutunud. Draakonitel oli kena aed, miskid rohelised valjuhäälsed linnud ja õitsvad põõsad. Ka loomaaed on seal.  Triumfikaar. Nahkhiirte triumf. Vaata fotol kujutist. Ajalugu on siin huvitav ja annab avastada. Ühe turu leidsin üles.  Mercado de La Boquelaria, üks vanemaid ja tuntumsid Barcelona turge. Turud tasub kindlasti üles leida. Selliseid asju, nagu siin, kus sa neid Eestis näed. Papaiat ja mangot ja kõiksuguseid lõunamaiseid asju. Papaia oli küps ja magus. Maitseaineid, isegi safranit oli. Tõeliselt külluslik. Pirukavirnad. Võite arvata, kui pa...

Barcelona on Suur Küllaltki Kolelinn. Nagu ikka suured linnad. Ma ei ole üldse suurlinna tüüpi, sellepärast ma võin nii öelda. Ega hullu ka midagi ei olnud, kihutasin ringi nii et mõlema talla all on vesivillid. Vahemaad on nii suured, et sõitsin ka metrooga.  Maa all oli kole nagu ikka. Aga kui seisaid nõutult piletiautomaadi ees, siis mõni ikka astub ligi ja seletab, milline variant valida, sest neid on seal üksjagu. Metrood siin ikka jagub kõvasti. Busse ja ronge samuti. Sagrada Familia vaatasin ära ja Pillel oli õigus, et see on üks Kõige Koledamate Ehitiste peresse kuuluv ehitis. Nii koledat annab ikka välja mõelda. Gaudil on ilmselt olnud mingid sügavad lapsepõlvetraumad või midagi.  Aga mis on minu tegelik arvamus, millega teie ei pruugi üldse nõustuda, et Gaudi või keegi on nikerdanud ühele vanale ehitisele (sellest ajastust, teate küll, kui neid peenikesi tornikesi väidetavalt välja prinditi), külge täiesti jubeda koleduse. Isegi ilge, võiks öelda. Tornide otsa on täi...

Barcelonast rohkem kui tunniajase rongisõidu kaugusel asub Montserrat mägi ja klooster. Need vaatasingi täna ära. Mägedes on ikka vahva olla ja ilm üle 30 kraadi sooja. Küll on hea. Vihm ei saja kaela koguaeg. Külmetamisest on krooniline villand. Hulk aega ei harju ära, et on soe, külm on nii kontide sees.  Montserratis sõitsin väikese kollase kapiga üles ja pärast väikese rohelise rongiga alla. Nägi veel kohalikke vaateid.  Igavesti palju saab siin ringi trampida, camino rajad ja matkarajad, aga no palju sa ikka jõuad.  Tegelikult arvasin, et võtan rahulikult, kusagile ei rutta ja puhkan lihtsalt Eestis rühmamisest välja. Üle igasuguste taluvuspiiride astus see rühmamine. Aga hommikul kell 10 olin juba mäel. Esimene kapike panigi minema kl 9:30, nii et palju varem polekski mõtet olnud. See kollane. Milline ehitusfirma teeks järele niisugused asjad? Orel ja puha. See on kloostris sees siis. Montserrati Musta Madonna kujul oli turvamees kõrval, ei hakanud pildistama. ...