Porto, Lello ja öised tuled

Portos on palju rohkem õhku ja loodust ja kenamad inimesed kui Lissabonis. Siin on ilm palju soojem ja jõgi palju ilusam. Õhus on lugusid ja inspiratsiooni. Lissabon oli välja kannatatav tänu väljasõitudele väljaspoole suurt linna, aga Porto on huvitav niisamagi tänavatel lonkides. 

Meie öömaja kõrval oli kohe mingi palee aed ja pool päeva kulus seal paabulindude, roosipuude ja kukkede vaatlemisele ära.

Vanamees söötis mitut sorti linde. Maru suured rodod.

Toitu oskavad portugaallased valmistada. Toit on siin alati olnud nauditav. Ega me hamburgeri putkadesse pole läinud ka.

Kuulsa ja kummalise Lello raamatupoe külastus. Väga ilusad ja kuulsad raamatud ja neist tehtud Lello jaoks veel spetsiaalsed kuldsete servadega väljaanded.

Kuu-kera ja Marsi-kera.

Ja kummalisi esemeid, mille kohta keegi sulle tõtt ei räägi. Ise tuleb nuputada, mille jaoks.

Ordem Terceira. De Nossa Senhora Do Carmo.

Igaõhtune klassikaline rahvaüritus - päikeseloojangu vaatlus.

Öine jõe kallas on ikka väga kena vaadata.

Paljud muuseumid on niiöelda ajutiselt suletud. Teadagi, kuidas ajutiste asjadega on. Neis, kuhu sisse oleme pääsenud, kuigi palju artefakte polnud. Küll aga palju tühja ruumi. Kas ei taheta vana maailma asju näidata või mis sellega on.