Reisikirev

Ühtegi Andreat croissandiga hommikul välja ei ilmunud. See näitab, et Itaalia mehi ei saa väga tõsiselt võtta. Ehk ta sai siiski aru, et Eesti naine saab ise hakkama, leiab kõik vajaliku ise üles ega pole eriti suhtlemisaltis.  Sõin oma croissanti, viinamarju ja mangot. Öömaja köögis oli igas suuruses väikseid espresso kannukesi ja head kanget kohvipuru, keetsin omale siis suure kruusitäie kanget espressot ja nautisin niisama laisklemist. Pool 11 teatasin majapidajannale, kes seal askeldas, et nüüd ma lähen minema. Majapidajanna andis mulle kingituse - pudeliavaja. Sellise, nagu kuldvõtmeke, või noh, hõbevõtmeke: Kujutage ette, ma pole kunagi varem öömajadest kingitusi saanud! Ma võiks nüüd oma koolituse teha teemal, et kuidas muuta külastajate elu põnevamaks, aga samas et lausa helistada igapäev ei tasu. Ma kinkisin neile Eesti šokolaadi ja suveniiri. Seejärel vedelesin mõne tunni rannas ja olin päikese eest lõuani merevees. Sooja on siin tõenäoliselt 28-30 kraadi või natuke üle. ...

  Oh aeg, mingisugune Andrea tahab mulle homme hommikusööki tuua. Helistas päeval aga ma käratasin Who are you?  ja panin kõne kinni. Siis ta kirjutas whattsappi et kas kõik on korras. Ma sain aru, et on vist selle öömaja omanik ja vastasin et jajah, on-on. Nüüd õhtul kui ma koju tulin, samal ajal tulid siia teise tuppa uued turistid ka ja see Andrea kohal ja ütles et tulevad mulle hommikul croissanti tooma. Mingid sõbrad ka tulevat.  Misasja, ma enda meelest pole midagi ära lõhkunud, jätku eesti naine omaette. Itaalias ei saa vist kedagi omaette jätta. Esimesel päeval ma suhtlesin ta naisega. Andrea ütles, et naine muretseb, kas mul on ikka kõik hästi. No ma ei tea, ma koristasin toa iga hommik ära, aga keegi käis koristas iga päev üle ja jättis viinamarju või komme. Nagu päkapikud. Täna oli üldse ülevõlli päev. Flixbus sõidab Portorozi maru harva ja tagasi tuleb ainult kell 19.25. Mul oli plaan kella kahe paiku Portorozi poole startida ja õhtul tagasi tulla. See ei olnu...

Eilses loos jõudsin Itaalia rannikule ja arvasite, et ma sinna jäängi? Täna varahommikul ajasin jalad alla, toppisin veepudeli ja kübara kotti kirjaga I🧡Trieste ja lonkisin bussijaama. See on mu öömaja lähedal ja rongijaama vastas. Ühtegi tutvustavat silti juures ei ole, et tegu on bussijaamaga ja hoone sees on kõiksugu muud putkad. Tilluke piletimüügi putka siiski ka. Ljubljana on Sloveenia päälinn, üks EL-i tillemaid päälinnu. Läämi kaema! Ljubljanasse viiv Flixbus hilines Trieste peatusesse 40 min ja seega jõudsin bussijaamas ära näha Rijekasse ja Pulasse viivad bussid. Rijekasse samuti 1,5 tundi sõitu, aga seda ma vist vaatan teinekord. Flixbus saatis ka sõnumi, et hilineb, nii et väga viis. Flixbussi piletid maksid u 20 euri/1 ots, aga viivad ka otse teise riiki kohale. Ehk ma mõnipäev katsetan kuhugi kohalike bussidega. Trieste-Ljubljana bussireis kestis 1,5 tundi. Päälinna vanalinnas kell 9 pühapäeva hommikul liikvel põhiliselt turistid. Seljakotiga, pildistavad, ringivahtivad ...

Kas olete kunagi kuulnud sõna Trieste? Mina ka ei olnud, aga kui kuulsin, hakkas see mind enda poole tõmbama. Nii et lähemegi jälle vaatama, mis maailmas toimub. Lähed jälle Itaaliasse kohvi jooma? Kolleegid või siis ekskolleegid, mäletavad, et ma armastan Itaalias kohvikus käia. Ühel korral veetsin ainult nädalavahetuse päevad Itaalias ja seegi oli üliväga inspireeriv olemine. Parem ikka kui null päeva reisil olla. Nii et, käin jaa, taas kohvikus ära. Peale seda, kui ma ühest ettevõttest selle ühe kinga sain, on elu rütm ikka väga kiireks muutunud. Muudkui sõelu maailmas ringi. Aafrika, Aasia, aga Itaaliasse pole juba ammu jalga maha saanud. Ja Eestisse on ilmadisainerid disaininud selleks suveks rõvekülmad hiigel-paduvihmad. Alles oli põud. Nüüd uputus. Keegi katsetab äärmusi. Õnnestunult pealegi - äärmused on tõesti äärmuslikud. Jalad külmetavad pidevast kliimasoojenemisest. Stockholmi lennujaam on minu meelest üks nõmedamaid. Sest seal on üli pikad vahemaad, jubedad saiad, kolekori...