Bussisõit Gozol on hullem kui Aafrikas. Tänase vintsutuse kokkuvõtteks serveerisime omale õhtul kaktuselikööri ja maasikaid. Maasikatel oli maasikalõhn ja -maitse. Ma olin need ammu juba unustanud.
Päev aga algas nii, et loksusime bussiga Ggantija suuri kive vaatama. Ilm oli soojem kui eile, tuul aga ikka tugev ja küllaltki jahe. Päikesepaistel oli soe.
Kivide juures mulle meeldisid kõige rohkem suured kiviplokkidesse puuritud augud. Kiputakse seletama, et need suured kiviplokid tassisid neoliitikumi aja naised pea peal kohale ja upitasid üksteise otsa. Sest mehed ei olevat viitsinud. Keegi ei teagi, et miks naised niimoodi tegid. Sideainet kivide vahele ei pandud - küllap neil ei olnud. Ega neil vast ei olnud suuri puure ka, millega neid auke kividesse teha. Mingil ajal haihtunud kiviploki-inimesed aga lihtsalt ära.
Tänapäevased kiviaiad olid ka laotud ilma sideaineta, nii et ei teagi, miks neoliitikumi omade üle siis nii imestada.
Kokkuvõtteks, oli kena koht jalutamiseks ja Xaghra linnakeses oli ka toidukohti kookide ja pirukatega. Karnevalimelu käis sealgi.
Edasi sõitsime Marsalforni, kuna sellele juba nii lähedal olime. Bussid väga tihti ei käi, seda peab küll ütlema. Marsalfornis on ülitilluke rand, aga mereõhk on ikka mõnus. Suurt midagi peale söögikohtade ja mere seal polnudki.
Taeva nad on ära jõudnud triibutada, nii et pole teada, kuidas homne ilm on.
Buss jäi hiljaks ja seetõttu pani hirmsa tinnaga Victoria poole tagasi. See oli nagu mööda munakiviteed oleks kihutanud. Eriti kui inimesi on bussis nii paksult, et juht ei näe välja. Õnneks sõit möödus kiiresti selle hoo tõttu.
No ja tänavad on nii kitsad, et kellel eelisõigust ei ole, see tõmbab auto peeglid kokku ja taganeb. Hull nihverdamine käib, et saaks kurvid välja võetud. Ühele bussile kukkusid möödasõitva veoauto kastist miskid torud katusele, aga nood olid kerged. Veoauto juht lükkas torud autokasti tagasi ja aidaa.
Nii me ostsimegi Victorias kohalikku likööri, veini, halvaad ja muud nänni, et ohh kus oli päev.
Victorias möllas ka ikka karneval, see toimub veel mitu päeva. Tänavalt leitud paruka, sulgede, kingataldade ja muu nänniga saaks omale kostüümi valmiski. No ja need inglikesed ja kuradikesed tahavad igal õhtul ka bussiga koju saada. Lõbu on igas vanuses inimestel igal juhul laialt. Kuidas nad suudavad praegu paljaste varvastega ja praktiliselt pesuväel ringi lasta, no respekt. Ma keeldun sallist loobumast.
Buss nr 303 oli ka nii punnis, et uksed ei tulnud lahti, ja melu oli suur, sest enamus reisijatest olid karnevalitegelased ja kuna keegi ei teadnud täpselt, kus väljumine peaks toimuma. See buss jäi ka hiljaks ja võttis samuti hea hoo üles. Kui keegi stop nuppu ei vajuta, või kui nupp on rikkis, siis mingeid peatusi ei olegi.
Ma püüdsin üle teiste õlgade googlemapsiga kursis olla. Lõpuks läksid peaaegu kõik Naduris maha. Ei tea, mille poolest Nadur nii märkimisväärne on.
Bussijuht pidi mingitele naistele seletama, et ta teab küll oma marsruuti, palun väga, tema keeras igal juhul õigest kohast ära. No ja Qalas ta vabandas ja soovis head õhtut, kui ma avastasin, et stop nupp tõesti ei töötagi ja buss muudkui uhab edasi.
Homme võiks olla vähemalt sama vahva.
Kommentaarid
Postita kommentaar