Reisikirev

  Täna oli Budapestis tuul lõunakaarest ja nii kohutavalt külm enam polnudki nagu eile. Aga kui ma eile hõiskasin, et lund üldse pole, siis tuli täna õhtuks maha arvestatav lumekiht. Nii et õhtuks külmusin ja märgusin ikkagi läbi.  Buda lossi aga nägin täna juba lähemalt, sest tuul ei puhunud mind sealt minema. Ja mis mulle kõige sügavama elamuse jättis, oli Fishermenide bastion. Iidsest kultuurist pärit hoonete hulk on Budapestis märkimisväärne. Väikesed peened tornikesed.  Hästi palju vanaaegseid kujusid. Ja siis loomulikult nende kunstiteoste külge ja kõrvale lajatatud suured mustad kuubid. Ja kellelgi ei teki küsimusi.  Vaade Doonaule. Valge kivi, aga lähedalt vaadates kuidagi hingematvalt, või pigem - hinge minevalt kaunis. Mälestusi täis.  Vaatamata sellele, et ma olen kringliks külmunud nende päevadega, mulle meeldib Budapest sama palju nagu Porto. Selline linn, kuhu tahaks kindlasti tagasi tulla. Paljukest ma siis nägin nii lühikese ajaga. Muuseumid taha...

  Täna oli maru külm ilm ja järjest külmemaks läks. Õhutemperatuur veidi üle nulli, aga basseini vesi õues veidi üle kehatemperatuuri. Tuul lõõskas basseini kohal ja tahtis kõrvad küljest puhuda.  Ma saan iga kord basseinis aru, et mina ei ole vee-inimene, aga ma kannatasin välja need termaalveed, et lihtsalt mitte õue külmetama minna. Need veed olid hästi rahustava toimega. Tulin juba kell 8 kohale, et oleks ruumi, aga kõik teised olid ka sedasama arvanud. Pühapäeva hommikul. Mõne tunniga olid basseinid nii murdu rahvast täis, nii et ma ei viitsinud end enam teiste vahele pressida. Aga peab ütlema, et kõik olid hästi viisakad ja rahulikud. Hoidsid näiteks uksi, et need ei lajataks teistele otsaette ja ei mingit trügimist. Kummaline. Mitte mingit, et 'mina pean saama uksest läbi esimesena'. Isegi mitte need, kes õuebasseinist tuppa jooksid. Mulle tundub siin üldse tempo kuidagi rahulikum. Kulgemine on kuidagi sujuvam ja inimesed seletavad asjad ära. Ma küll ei saa muhvigi aru,...

Budapesti külastus on mul varem 2 korda ära jäänud. Nii et ma uudishimu pärast tahtsin teada, kas mulle pole ette nähtud sinna minna ja miks ja kas sõit jääb kolmandat korda ka ära. Ei jäänudki.  Tegelikult kaalusin laupäeval Võrru spaasse minekut, aga tundus igav ja kallis ka, samuti Itaalia lennupiletid on miskipärast maru kalliks läinud, et minna lihtsalt tassi Itaalia kohvi jooma ja kohe tagasi. Wizzair aga tahtis mind suht odavalt Budapesti lennutada. Wizzairi puhul ei saa muidugi 60% kindel olla, et kas ta lendab. Aga lendaski. Tallinnast 2 tundi ja 20 minutit ja kohal. Lennukis oli küllaltki palju vabu kohti. Oleks täna ka veel saanud piletid osta, kuigi ma ostsin juba üleeile ära. Õhust vaadates paistis Budapest ikka maru suur. Silmapiirini valgustäppe täis. Ja mu 9nda korruse aknast paistab niisugune vaade. Doonau voolab seal silmapiiri taga. Homme lähen vaatama. Poes aitas üks karvakasvanud sõbralik vanamees mul avokaadod ära kaaluda ja üldse senini on täitsa viisakas tun...